Nordecon suutis nii kvartali kui ka aasta lõikes oma kasumit tublisti kasvatada, selgub börsiteatest.
- Nordecon suutis kasumit kasvatada. Foto: Raul Mee
Neljandas kvartalis teenis Nordecon 1,67 miljonit eurot puhaskasumit, veel 2017. aasta viimases kvartalis saadi 991 000 eurot kahjumit. Käive vähenes aga ühe protsendi võrra, 55,9 miljoni euroni.
Kasum aktsia kohta oli neljandas kvartalis 4 eurosenti, terve aasta lõikes 11 eurosenti.
Aktsia reageeris positiivselt ning oli 20 minutit pärast börsipäeva algust kallinenud juba 6,19 protsenti, 1,03 euroni.
Ettevõtte ärikasumiks kujunes 2018. aastal 4,03 miljonit eurot, 2017. aastaga võrreldes kasvas see ligi neli korda. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas kaks korda, 6,02 miljoni euroni.
“Finantstulusid ja -kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes perioodil euro suhtes ligikaudu 5,6 protsenti, mis avaldas kasumile 416 000 euro ulatuses positiivset mõju, siis Rootsi krooniga kaotati omakorda 121 000 eurot,” kirjeldas ettevõte möödunud aastat.
Tugev aasta
Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 3,82 miljonit eurot, 2017. aastal teeniti puhaskasumit 1,73 miljonit eurot. Nordeconi brutokasum kasvas mullu 15,4 protsenti, 10,03 miljoni euroni. Brutokasumlikkus paranes 0,7 protsendipunkti võrra, 4,5 protsendini.
Ettevõte kirjutas, et brutokasumlikkuse arvestatav paranemine toimus neljandas kvartalis, kus see oli 6 protsenti (2017. aasta neljandas kvartalis 3,4 protsenti).
Hoonete segmendi kasumlikkus oli 2018. aastal 4,7 protsenti ning neljandas kvartalis 8,3 protsenti. Rajatiste segmendis olid vastavad näitajad 5,6 ja 1,9 protsenti.
Ettevõte kirjutas, et aasta lõpp kujunes riigimaanteede talihoolduses oodatust keerulisemaks, sest ilmastikuolud olid väga heitlikud. See mõjutas rajatiste segmendi tulemusi negatiivselt. Hoonete segmendi kasumlikkust mõjutas korterelamute oodatust väiksem kasumimarginaal.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.