Tehisintellekt on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, mõjutades otsustusprotsesse, ärimudeleid ja töömeetodeid. Juhtide peamine murekoht on tehistaibu turvaline rakendamine töökeskkonnas, kirjutab koolitaja Priit Ilomets.
- 2025. aasta jooksul muutub töötajate koolitamine Euroopa Liidu AI määruse raames ettevõtjatele kohustuslikuks. Foto: Reuters/Scanpix
Šveitsi Föderaalse Tehnikaülikooli (EPFL) teadlase Maksym Andriushchenko värske uurimus näitab AI-süsteemide märkimisväärseid turvanõrkusi. Ta demonstreeris edukalt, kuidas on võimalik kõikide juhtivate keelemudelite turvameetmetest mööda hiilida.
See töö, mis pälvis maineka informaatika väitekirja auhinna, toob esile kriitilised turvakitsaskohad. Süsteemi turvameetmetest möödahiilimine tähendab tehisintellekti manipuleerimist viisil, mis sunnib seda eirama sisseehitatud piiranguid. See võib toimuda mitmel moel, näiteks:
- konfidentsiaalsuspiirangute rikkumine näiliselt süütute päringutega;
- kahjuliku koodi genereerimine turvatestimise ettekäändel;
- pahatahtlike e-kirjade loomine õppematerjalide koostamise sildi all.
Manipuleeritud AI-süsteemid kujutavad ohtu nii organisatsioonidele kui ka ühiskonnale laiemalt. Hiljutised juhtumid Slovakkias ja Rumeenias näitasid, kuidas AI abil loodud võltssisu sekkus valimisprotsessi, levitas väärinfot ja õõnestas demokraatlikke põhimõtteid.
Praktilised sammud juhtidele
Ühelt poolt on olemas ennetavad meetmed, nagu näiteks regulaarsed turvaauditid ja süsteemide testimine, kaasates ka väliseksperte. Üheks eesmärgiks võiks olla põhjaliku arusaama loomine oma süsteemi haavatavustest.
Teisalt töötajate koolitamine tehisintellekti-riskide tuvastamiseks – 2025. aasta jooksul muutub töötajate koolitamine Euroopa Liidu AI määruse raames ettevõtjatele suisa kohustuslikuks.
Aitab strateegiline lähenemine. Näiteks eetiliste põhimõtete integreerimine arendusprotsessi algfaasist alates. Laiapõhjaline kaasamine ja mitmekülgse tagasiside kogumine nii oma töötajatelt kui regulaatoritelt kui laiemalt kogukonnalt. Loomulikult ka süsteemide regulaarne uuendamine vastavalt turvanõuetele.
Eetiline ja turvaline tehisaru pole pelgalt maine küsimus – see on üheaegselt nii nutikas äripraktika kui ka strateegiline konkurentsieelis. Usaldusväärne süsteem vähendab operatsiooniriske, tugevdab kliendisuhteid ja loob pikaajalise konkurentsieelise.
Tehisintellekt pakub märkimisväärseid võimalusi, kuid nõuab hoolikat ja vastutustundlikku lähenemist. Juhtide roll on tagada, et innovatsioon käiks käsikäes turvalisuse ja eetikaga, luues süsteeme, mis on ühtaegu tõhusad ja usaldusväärsed.
Kui soovid õppida tehisintellekti efektiivselt, kuid turvaliselt kasutama, tule Priit Ilometsa koolitusele „
Tehisintellekti meistriklass juhtidele - promptimine“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt panustab üha rohkem advokaatide ja juristide igapäevatöösse, selgitasid oma valdkonna asjatundjad vandeadvokaat Kaido Künnapas ja Suits Legali juht Rutmar Silde.
Tehisintellekt ei ole enam eraldiseisev tehnoloogia, vaid lahutamatu osa äristrateegiast. Tehisaru kasutamine võimaldab hallata korraga suuremat mahtu ja protsesse, vabastades seeläbi inimesed strateegilisemate ja loovamate ülesannete jaoks, kirjutab Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.
Tehisintellekti valdkonna ettevõtjad ning poliitikakujundajad on ühel nõul, et see uus tehnoloogia vajab reguleerimist. Ent keegi pole päris kindel, kuidas seda teha.
Möödunud nädalal jõudis kätte suurtele platvormidele antud tähtaeg oma tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Liidu uute konkurentsireeglitega. Mõned leiavad, et nõuete kehtestamisega on juba hiljaks jäädud.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.