Börsile jõuab esimene sõidujagamisteenus

Mõlema ühine joon on suur kahjum, seega saab Lyfti börsidebüüdist vihjeid investorite praeguse riskijanu kohta.

"Ameerika ettevõtted on näidanud suuri kahjumeid, selles mõttes saab see olema huvitav suunanäitaja," kommenteeris Bolti (endine Taxify) kaasasutaja Martin Villig. Bolt jälgib tulevasi sõidujagajate börsidebüüte eelkõige tööstusharu mõttes.

Villig märkis, et nende valdkond on seni suutnud tõsta rekordiliselt raha ilma börsile minemata, seda suurusjärgus 60–70 miljardit dollarit. "Börsile minek on kindlasti väga huvitav, kuidas investorid seda avalikul turul vastu võtavad," ütles Villig.

Lyfti börsidebüüt paneb Villigu sõnul paika sentimendi ka järgmiste sõidujagamisettevõtete jaoks. IPOsid on oodata ka mujalt maailmast. „Yandex on öelnud, et üritab minna börsile, Didi Hiinas on seda öelnud. Ilmselt on aasta jooksul näha igast regioonist IPOsid," märkis Villig. Mõju Boltile võib olla investorite mõttelaadi kujundamise kaudu. Kui IPOd lähevad hästi, vaadatakse Villigu sõnul positiivselt kogu sektorit.

Lisaks toob Villig huvitava arenguna välja täna avalikuks saanud Uberi tehingu. 3,1 miljardit dollarit käidi välja Lähis-Ida rivaali Careemi eest. Tegemist on esimese korraga, kui Uber kedagi ostab. "Siiani nad on turult lahkunud ja teinud ühisfirmad kolmel turul," ütles Villig.

Careemi, kes on samas suurusjärgus Boltiga, võib Villigu sõnul luua investorites huvi väiksemaid kiiresti kasvavaid sõidujagamisettevõtteid rahastada, kui nähakse, et ees on edukaid müügitehingud.

Lyfti kahjumiks 2018. aastal oli 911 miljonit dollarit, mis on USA börsil suurim IPO-eelne kahjum seni, vastavalt S&P Global Market Intelligence’i andmetele, kirjutas Wall Street Journal. Lyftile teeb silmad ette praeguseks kümne aasta vanune Uber, kes on kvartalis kaotanud enam kui 800 miljonit dollarit. Uber peaks börsile jõudma selle aasta jooksul.

„Mitut nende ärimudelit pole põhjalikult testitud,“ kommenteeris Stanfordi Ülikooli äriprofessor kahjumlikke börsile jõudvaid suuri idufirmasid kommenteerides. „Ma ei oleks üllatunud, kui mitu ettevõtet neist ei ole nii kasumlikud, kui investorid ootavad,“ märkis ta.

Seni on suuri kulutusi ja suurt kahjumit teenivad idufirmad saanud niiviisi tegutseda praegu turul olevale suurele hulgale erakapitalile, kelle peamine mõõdupuu on olnud kasvav käive. Samas võivad investorid populaarse toote reaalset nõudlust valesti hinnata, kirjutab Wall Street Journal. Ühtlasi pole kahjumlikud idufirmad majanduslangust üle elanud.

Erakapitali ligi tõmmanud käibekasv saab peamiseks tõmbenumbriks ka börsil. Lyft kasvatas enda eelmise aasta käivet kaks korda 2,2 miljardi dollarini. Seni ei ole ettevõtte öelnud, millal kasumisse jõuda tahetakse, kuid juhtkond ning pankurid on viidanud, et suured kulutused näiteks turundusele võtavad käibest aina väiksemat osa.

Pankurite sõnul on investorite nõudlus Lyfti 21–23 miljardi dollarilise turuväärtuse juures suur. Erakapital on ettevõtet viimati hinnanud 15,1 miljardi dollarilise turuväärtuse vääriliseks.

Eelmisel aastal kulutas Lyft turundusele ja juhtide ning sõitjate motiveerimiseks 1,3 miljardit dollarit, mis tegi keskmiselt 2 dollarit sõidu kohta. Mitu Lyfti ja Uberi investorit ootavad, et uute juhtide ja sõitjate meelitamiseks mõeldud tasud alanevad börsile minnes, sest siis pole enam võimalik pidevalt uut raha kaasata.

Lyfti aktsiad jõuavad USA Nasdaqi börsile ticker'iga LYFT. Ettevõtte on öelnud, et kokku tõstetakse kuni 2,09 miljardit dollarit ning kokku pakutakse 30,77 miljonit A-klassi aktsiat, mille hinnaks oodatakse ligikaudu 62–68 dollarit aktsia kohta.