Kaarel Ots: hea investor on see, kes lisaks tavatarkusele omab ka moraalset kompassi

„Väärtusinvestori haridustee“ on raha ja välist tunnustust ülimuslikuks pidanud Wall Streeti hundi meheks küpsemise lugu, mille sissejuhatuses räägib Spier põhjalikult oma isiksuse ja vaadete kujunemisest.

Tegu pole kaugeltki kuiva faktide loeteluga, vaid mõtlemapaneva jutustusega, mis jõuab välja lihtsa tõeni: haridus ei võrdu haritusega. Otsapidi on tegu kriitikaga haridussüsteemi pihta, mille kogu aur läheb säravate mõistuste treimisele, jättes unarusse või suisa tähelepanuta inimese sotsiaalse ja moraalse poole.

Oma teekonnale tagasi vaadates on Spier isegi üllatunud, et heast ülikoolist hinnatud diplomi saanud inimesena ei olnud tal piisavalt selgroogu ja ausust enese suhtes, et silmanähtavalt ebaeetiliselt tegutseva tööandja juurest lahkuda. Keskendudes ainuüksi intellekti, n-ö tehnilise tarkuse omandamisele jääb tihti tagaplaanile elu kui tervik, muu hulgas need lihtsad inimlikud ja tunnetuslikud tõed, mis teevad elu täisvereliseks, autentseks ja produktiivsemaks.

Kõlama jääb küsimus: mis kasu on investoril tehnilistest teadmistest, suhtarvude täielikust tundmisest, oskusest suurepäraselt rahavoogusid hinnata, kui ta ei suuda samal ajal saada hakkama oma hirmude ja irratsionaalsusega, enda psühholoogilise ohjamisega. Investor peab olema tugev tervikuna, mitte ainult intellektuaalselt. Esmalt tuleb paika loksutada oma moraalne selgroog ja sisemine kompass, seejärel tehnilisemad teadmised ja arusaamine investeerimisest.

Kogu läbielatu najal võtab Spier appi meetodi, mida võib nimetada kangelaste modelleerimiseks, lihtsamalt öeldes jäljendamiseks, imiteerimiseks. Konkreetsete ja põhjalike investeerimispõhimõtete kohta saab lugeda raamatust, siin tooksin aga välja Buffettilt õpitud oskuse kujundada oma töökeskkond selliseks, mis lubab maksimaalselt töösse süveneda ja päriselt olulistele asjadele keskenduda. Praegusel segajaterohkel ajal on see kahtlemata aina suurema väärtusega oskus.

Lõpetuseks – ja vast ka kõige olulisemaks – jõuab Spier tagasi veendumuseni, et inimene elab hästi siis, kui ta tegutseb oma sisemisest, mitte välisest punktitabelist lähtudes. Mida see sisemine punktitabel endast kujutab ning millised investeerimistarkused on Guy Spierile edu toonud, saab juba raamatust lugeda.