Pensionitüli tekitanud võlakirjad läksid müüki enne tähtaega
Eelmise aasta kevadel lahvatas pensionitüli, milles LHV ja Swedbank näitasid pensionifondides võlakirju liiga väärtuslikuna, viidates, et hoitakse neid perioodi lõpuni. Oktoobris läksid need võlakirjad aga ennetähtaegselt müüki.
LHV Varahalduse tegevjuht Vahur Vallistu sõnul käsitlevad nad kõiki börsil mitte kaubeldavaid võlainstrumente lõpuni hoitavatena. Foto: Raigo Pajula
Eelmise aasta kevadel kirjutas Äripäev, et LHV ja Swedbanki pensionifondides istuvad võlakirjad, mille väärtus on pensionikogujale näidatust 10‒15% jagu väiksem. Tegemist oli Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi 1,6% suuruse intressiga võlakirjadega, mis kuvati portfellis soetusmaksumusega, kuigi võlakirjade hinnad olid kukkunud.
LHV ja Swedbanki pensionifondides istuvad võlakirjad, mille väärtus on pensionikogujale näidatust 10–15 protsendi võrra väiksem. Näiteks LHV puhul tähendaks ümber arvutamine umbes 3 miljoni euro võrra kõhnemat pensioniportfelli.
Teisest pensionisambast välja võetud raha vähendas küll tulu pankade fonditasudelt, kuid tõi juurde ka uusi laenukliente. Vabaks saanud raha kasutati kodulaenude sissemakseks, hoiuste suurendamiseks, vanade kohustuste tasumiseks.
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.