Ehkki avameelsete finantsblogide suur menukus ja üha uute ja uute blogijate lisandumine teeb meele rõõmsaks, siis tegelikult võiks (veebi)päevikut pidada iga viimanegi investor, leiab Äripäeva loodud investor Toomas.
- investor Toomas Foto: Anti Veerma
Äripäevas ilmus hiljaaegu
lugu Eestis üha populaarsust koguvatest investeerimisblogidest, kus inimesed räägivad ilma häbitundeta päris numbritega oma investeeringutest, sellest kui palju viimasel ajal säästa on õnnestunud ning kuhu kõige sellega lõpuks välja tahetakse jõuda.
Eesti ilmselt kõige populaarsema rahablogi autor
Jaak Roosaare märkis, et isegi kui inimene ei soovi oma mõtteid ja edusamme teistega jagada, siis tasub päevikut pidada ikka, kas või kaustikusse ja selle hilisem lugemine ja analüüs aitab saada ka paremaks investoriks. Avaliku blogimise puhul lisanduvad veel mitmed rahas mõõdetavad ja mõõdetamatud stiimulid nagu lugejate pakutud investeerimisideed, uued tutvused, tuntus ja palju muud.
Minust sai blogija
Olen Roosaarega enam kui päri, sest tean omast kogemusest, kui kasulik on oma mõtete lugejatega jagamine. Kui kuni käesoleva aasta alguseni pääsesin leheveergudele reeglina kord kuus, siis jaanuaris
usaldas Äripäev minu hoolde terve ajalehe tagumise lehekülje ning tegi ettepaneku, et hakkaksin lugejatega igas lehenumbris jagama enda investeerimismõtteid ja kogemusi.
Tunnistan ausalt: olen investeerimisega tegelenud küll juba oma 13 aastat, kuid nii palju positiivset ja konstruktiivset
lugejate tagasisidet mina oma elus ei mäleta. Kümned ja kümned lugejad on minult selle aja jooksul nõu küsinud, jaganud enda kogemusi või soovitanud üht või teist investeerimisvõimalust. Kõik see omakorda on sundinud mind kaasa mõtlema ja mugavustsoonist välja astuma. Ka mõningane kriitika on hoidnud naha toore ja ei ole lubanud jääda loorberitele puhkama.
Mis ehk veelgi olulisem, oma mõtete kirja panemine toimib väga hästi enesereflektsioonina. Oma varasemaid postitusi aegajalt üle sirvides, on mul enda areng investorina pidevalt peo peal ja tulevaste investeerimisotsuste vastuvõtmine selle võrra oluliselt lihtsam. Ehk kaalutletumgi. Samuti on pidevalt silme ees alguses seatud eesmärgid ehk kogu asja mõte.
Minu 2002. aastal alustatud ajakirjandusliku eksperimendi eesmärk oli 30 aastaga kasvatada miljoni kroonine investeerimisportfell 30 miljonile kroonile ehk 1,917 miljonile eurole. Kuigi jupp maad on veel minna, tean, et minu peal on lugejate silmad ja see sunnib pingutama. Samal põhjusel on ilmselt ka suurem osa kodu- ja välismaistest rahablogijatest enda jaoks kirja pannud konkreetsed investeerimis- ja säästmiseesmärgid.
Kaotada pole midagi
Võin Teile omast käest kinnitada, et päeviku, olgu siis avaliku või mittevaliku, pidamisega pole midagi kaotada. Kulutatud aeg tuleb hiljem selle võrra põhjalikumalt läbimõeldud otsuste näol tagasi.
Alati võite omi investeerimisalaseid ideid ka minuga jagada või minult nõu pärida. Kõige parem viis selleks on kirjutada mulle aadressil
[email protected] või postitada minu
Facebooki leheküljele, mille leiate ülesse Investor Toomase nime järgi.
Seotud lood
Alanud aasta algas minu jaoks väga hästi, sest täitus minu üks suur unistus. Äripäev andis minu käsutusse ajalehe tagumise lehekülje ning tegi ettepaneku, et hakkaksin Äripäeva lugejatega igas lehenumbris jagama enda ehk investor Toomase investeerimismõtteid ja kogemusi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.