Võin investorina lõppeva aastaga üsna rahule jääda, sest vaatamata nutusevõitu makropildile, olen suutnud tänavu portfelli kasvatada ligi 10% võrra. Mille arvel on see kasv tulnud ning kas senine tõus on ka jätkusuutlik?
- Investor Toomase südame on röövinud USA tehnoloogiafirmad ja Norra kalakasvataja. Foto: EPA
Võin teile omast käest kinnitada, et iga viimastki vähegi pikemalt finantsturgudel tegutsenud investorit kimbutab suur hulk hädasid. Me kipume oma positsioonidesse armuma, meid kannustab loomariigistki tuttav karjaefekt ja
oleme oma keha orjad. Samuti oleme emotsioonide pillutada märksa rohkem kui sooviksime endale tunnistada.
Tõe huvides olgu kohe öeldud, et ega robotidki inimestest paremad ole – just turgude emotsionaalsuse ja ebaratsionaalsuse vääriti tõlgendamine ei ole lasknud peentel ja kainelt kalkuleerivatel algoritmidel seni veel turgudel puhast tööd teha.
Edukas investor pole kahuriliha
Minagi olen tavaline inimene. Väljamõeldud küll, kuid sellegipoolest inimene. Nii, nagu paljudel teistel investoritel, on ka minul ajapikku tekkinud kindlad lemmikaktsiad ning ei välista, et olen nii mõnegi positsiooni puhul muutunud ehk ülemäära emotsionaalseks ja ostudesse liiga jäigalt klammerdunud. Kui asjad lähevad pärituult, ei ole kaugel ka ilmeksimatuse sündroom. Maailma edukamate fondijuhtide kogemus on õpetanud, et selle haiguse vastu tuleb võidelda halastamatult kõikide vahenditega.
Nii otsustasin minagi veel enne pühademöllu südame kõvaks teha ja kainel pilgul oma portfelli struktuuriga tõtt vaadata. Põhjus on lihtne – võin küll olla tänavu teeninud kadestamisväärset tootlust, kuid kui suur oli risk seda tehes? On selge vahe, kas eurosent teenitakse lahinguväljal eluga riskides või staabis rahulikult piparkooke nosides. Tark investor ei sea oma elu eales ohtu ega torma esimesena rindele. Sõjaväeterminoloogiaga jätkates, edukas pikaajaline rahajuht kuulub pigem külmalt ohtusid hindavate pelglike tagalameeste ridadesse. Nõnda väheneb oht rumalusest kahurilihaks sattuda.
Ebaproportsionaalne panus USA tehnoloogiasektorile
Enda portfellile võõra pilguga peale vaadates paistab silma selgelt ebaproportsionaalselt suur panus USA tehnoloogiasektorisse – üle 22% kogu portfellist moodustavad
Microsofti ja
Apple’i aktsiad. Kui lüüa siia otsa minu suuruselt teine positsioon Norra kalakasvataja
Leroy Seafoodi aktsias, saamegi rohkem kui kolmandiku kogu portfellist paigutatud. Tehniliselt on seda selgelt liiga palju isegi siis, kui läinud sajandil rohkelt laineid löönud ja palju kriitikat pälvinud portfelliteooria ülepeakaela prügikasti visata.
Samas on just need kolm positsiooni minu portfellis selgelt seni parima esitluse teinud aktsiad, mis on kolme peale kokku neisse paigutatud summa enam kui kolmekordistanud. Peadpööritavale tõusule vaatamata plaanin kõik need kolm positsiooni veel enne aasta lõppu korralikult luubi alla võtta. Võimalik, et just praegu on paras aeg pisut kasumit koju tuua ja investeeringud senisest veelgi rohkem laiali hajutada.
Seotud lood
Pean juba mitmendat päeva endaga tulist siseheitlust, loen kulm kipras analüüse, rehkendan Excelis, ripun telefonitoru otsas, pean pingsat e-kirjavahetust ja tammun rahutult ühest toanurgast teise – just niiviisi mõjub inimesele kiire rikastumine.
Norra kalakasvataja Leroy Seafoodi jaoks oli neljas kvartal küll endiselt keeruline, kuid siiski oodatust pisut parem. Ja mis peamine – taas on oodata mehist dividendi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.