Öeldakse, et raha ei haise. Tegelikult on küsimus investori maailmavaates ning lähtuvalt sellest võib ka pilk minu portfelli mõnel nina kirtsu tõmmata.

- See, kas eurod ja raha haisevad, on maailmavaateline küsimus. Foto: Andras Kralla
Hulgaliselt on seaduslikke rahateenimise viise, aga kust raha teenides tundub, et nendel oleks just nagu hais küljes ja see tekitab ebamugavustunnet. Ja ma ei mõtle siin näiteks jäätmete ümbertöötlemise viise, mis on küll tihti väga kange haisuga, aga siiski ühiskonnale kasulikud ärid, millest osasaamine investorile haisu külge ei jäta. Ei haisenud ka Kullamaale maetud esimese teadaoleva sõnniku ümbertöötlusega rikkaks saanud eestlase Sitakoti Matsi raha, ehkki kadedad naabrid võisid seda väita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peale ränkrasket maid, mil kaotasin portfellist pea 13 000 eurot, sain juunis kergemalt hingata: suutsin langusest 4500 eurot tagasi võtta. Suurtele indeksitele tuli aga alla vanduda.
Suvehooaja lähenedes valmistuvad paljud Eesti ettevõtted suuremaks töökoormuseks. Rohkem kliente, rohkem tellimusi, rohkem liikumist. On täiesti loogiline, et sellega koos kasvab ka vajadus lisatööjõu järele – olgu selleks abikäed köögis, leti taga, ladudes või suurüritustel. CVKeskus.ee tööportaal aitab igal aastal sadadel tööandjatel hooajaks sobivaid inimesi leida. Aga tõeliselt edukad on need, kes ei otsi lihtsalt käsi appi, vaid näevad hooajatöös pikemat mängu.