Rahatarkuse kuu levitab mindki haaranud finantspisikut
Käesolev sõjasituatsioon on muserdav ning tahtsin korraks sellest välja tulla. Kuna märts on rahatarkuse kuu, vaatasin korraks peale teemadele, mis mulle järelkasvu toovad ning finantskirjaoskust arendavad.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch on mitmel Investeerimisfestivalil esinenud rahatarkuse teemadel. Foto: Raul Mee
Olen juba aastaid investeerimisega tegelenud ning mäletan oma esimesi kõhedaid samme sellel teel, kui infot oli vähe ja oskused kesised. Praegu saab tõdeda, et rahatarkust väärtustatakse järjest enam ning püütakse juba riiklikul tasandil teemat arendada.
Paljud lastele raha kasvatajad usaldavad kasvukontosid, kuid nad pole kindlad, millal ja kuidas kogunenud raha lastele lõpuks üle anda. Vastased aga kritiseerivad, et noored ei oska sülle kukkunud rikkusega midagi peale hakata.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest täiskasvanute finantskirjaoskuse võrdlusuuringust selgus, et koos Indoneesiaga viiendat kohta jaganud Eesti elanike rahatarkuse teadmised on suhteliselt head võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid need ei kandu käitumisse ja rakendamises on küllaga arenguruumi.
Tänapäeval on finantskirjaoskus muutunud üha olulisemaks, sest see, kes on rahaasjades teadlik, võib elada muretumalt, kui see, kel suured võlad või kulud, mis ületavad tulusid.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.