Mark Gerassimenko: käivitame nutika kinnisvaramaksu

Eesti noortel on suur probleem: parimate õppe- ja töövõimalustega suuremates keskustes on üürihinnad alles tööturul karjääri alustava inimese jaoks liiga krõbedad. Eesti riigil on väiksem, kuid siiski samuti oluline mure: varimajandus hõlmab pea viiendikku meie majandusaktiivsusest, mille pealt riigile maksutulu eriti ei laeku. Seejuures on deklareerimata üüritulu üks puudujääva maksutulu liikidest. Ometi on olemas üks lahendus, mille abil saab korraga lahendada mõlemat probleemi: see on nutikalt konstrueeritud kinnisvaramaks!

Mõnigi lugeja võib väljendada skepsist sellise teemapüstituse suhtes: jälle sots arvab, et kõiki maailma probleeme saab lahendada uute maksude abil. Siiski kinnitan, et seekordne maksuidee ettevõtjate huve ei kahjustaks, vaid tooks üüriturule ausat konkurentsi juurde.

Omaniku kodu vabastamine kinnisvaramaksust rahvastikuregistris märgitud aadressi järgi tagaks, et uus maks ei koormaks tavalisi inimesi, kes kasutavad oma esimest kinnisvara elukohana.

Seaduslikult üürile antud ruumide kinnisvaramaksust vabastamine teeniks aga kahte eesmärki. Esiteks motiveeriks see eraisikuid ja ettevõtteid tühjana seisvaid eluruume võimalikult kiiresti tagasi üüriturule tooma. Tühjana seisev kinnisvara ei too omanikule ega ühiskonnale mingit otsest majanduslikku kasu. Suurlinnas tühjana seisev korter on korter, milles võiks elada Ida-Virumaalt või Valgamaalt tulnud tööline või tudeng, kes maksaks omanikule üüri. Kui korter pole aga üüriturule toodud, siis omanik jääb üüritulust ilma ja tudengil on vähem valikuid üürikodu otsingul.

Tegelikult kannatab ka kolmas osapool: riik. Nimelt on Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias arvutanud, et 2023. aasta seisuga moodustas varimajandus 17,9% Eesti SKP-st. Kuigi näitaja on madalam kui Lätis ja Leedus, pole mingit põhjust sellega uhkustada.

Siingi tuleks appi pakutud kinnisvaramaksu skeem: kui uuest maksust oleks vabastatud ainult need eluruumid, mis antakse kehtiva üürilepingu alusel üürile, siis tekiks füüsilistest isikutest ebaausatel üürileandjatel, kes oma üüritulu nõuetekohaselt ei deklareeri ja sellest tulumaksu ei maksa, motivatsioon seda üüritulu deklareerida.

Kui tühjana seisvale elamukinnisvarale rakenduv aastane kinnisvaramaks oleks piisavalt suur, et selle koorem ületaks nõuetekohaselt deklareeritud üüritulult kinni peetavat tulumaksu, siis seni üürilepinguta kortereid üürile andnud pensionärid kiirustaksid oma üürnikega üürilepingud sõlmima ja üüritulu ilusti deklareerima!

Sellise maksunügimise abil kasvaks korraga nii ametlikult üürile antud kinnisvara hulk kui ka riigi maksutulu. Tõsi, mitte ilmtingimata kinnisvaramaksu, vaid hoopis varjust välja tulnud tulumaksuga maksustatava üüritulu näol.

Võidaks ka need üürileandjad, kes praegu ausalt oma üüritulu deklareerivad, sest kõlvatu konkurentsi asemele tuleb aus mäng.