Olen oma portfelli kasvatanud algusaegadest alates pea 8,5 korda, kuid dividendidega ma finantsvabadusse otseselt purjetada ei saa, pigem saan passiivse tuluga kindlustada endale ühe miinimumpalga suuruse lisaportsu.
Dividendide laekumine on investorile pidupäev. Foto: Anti Veermaa
Kui eelmisel aastal pidin kurvastusega tõdema, et minu dividendisaak on kõvasti koroonaeelse ajaga langenud, siis sel aastal on näha taastumise märke. 2021. aasta dividendisaak jäi pisut 3700 eurole alla, sel aastal loodan saada ligi 4700 eurot passiivset dividenditulu ehk pea 25% rohkem. Suhestades dividende ja intresse kogu oma portfelli suurusega, siis saan tootluseks 1,53%. Ärevatel aegadel pole üldse mitte paha tulemus.
Minu strateegiat aktsiainvestorina ei muuda sõda Euroopa südames oluliselt. Pisut paraku siiski: Baltikumi, aga ka Euroopa aktsiate lühiajaliste väljavaadete osas ei ole ma enam nii enesekindel kui veel eile.
Maailma kasvav isu Norra mereandide järele kuldab kohalikke kalakasvatajaid ning Oslo börsi mereandide indeks noolib kõigi aegade tippe, minul on portfellis Lerøy Seafood, kes sel aastal kasvanud juba viiendiku.
Kirjutasin äsja, kuidas loodan Norrast tublit dividendi, kuna Equinor lausa supleb rahas tänu kõrgele nafta ja gaasi hinnale. Ja dividendi plaanib läinud aasta eest tõsta ka teine kaalukas Norra ettevõte mu portfellis – kalakasvataja Lerøy Seafood.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”