Sõjakeerises päästsid hullemast aktsiad ja dollarid
Minu portfell on poole aasta jooksul sõjakeerises visalt vastu pidanud, kuid arvestades inflatsiooni, siis ei ole ka aktsiaturud suutnud raha põlemisest päästa.
Ukraina aastapäeva installatsioon hävitatud Vene tankidest Kiievi keskklinnas. Foto: AP/Scanpix
Sõja puhkedes kirjutasin, et parim kaitse sõja vastu on aktsiad, kuid panus koduregiooni peaks olema mõõdukas. Õnneks on minu portfellist 45% investeeritud dollarites ning Balti börsi aktsiatesse vaid 20% koguportfellist. Sinna juurde muidugi tulevad veel ka kohalikud võlakirja investeeringud ja ühisrahastus, mis viivad Euroopas investeeritud osakaalu 50% juurde.
Minu strateegiat aktsiainvestorina ei muuda sõda Euroopa südames oluliselt. Pisut paraku siiski: Baltikumi, aga ka Euroopa aktsiate lühiajaliste väljavaadete osas ei ole ma enam nii enesekindel kui veel eile.
Euro langusel dollari suhtes kuni üks ühele kursini on kahtlemata investorite portfellidele suur mõju. Uurisin, kui palju mina sellega kaotan või hoopiski võidan.
Pärast mitme kuu pikkust kurba langust tegi mu portfell viimaks kannapöörde. Seekord taastus minu portfell 7,6% ja oli kuu lõppedes üle pika aja tagasi üle poole miljoni euro piiri.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.