Saladuskate on tõesti nüüdseks langenud ja mul on ülimalt hea meel välja kuulutada seekordsed aasta investori ja aasta investeerimisteo nominendid. Siin nad on ja loomulikult juhuslikus järjekorras.
- Seekordseid aasta investori nominente võib iseloomustada sõnadega kirg ja missioonitunne. Kes võidab? Selgub 20. jaanuaril. Foto: Raul Mee/ Simo Sepp/Liis Treimann/Andras Kralla/ erakogud
Sel aastal valime juba viiendat korda aasta investorit ja investeerimistegu ning panen käe südamele, iga aasta läheb see järjest keerulisemaks. Rahatarkuse ja investeerimise teemadel on ju palju "vanu, häid tegijaid" eesotsas juba praeguste tiitliomanikega. Kuid lavale on astunud ka terve ports uusi tegijaid, kelle potentsiaal veel korralikult avastamata.
Konkursi eesmärk on üles leida see rahamaailma tegija, kes on viimase aasta jooksul olnud Eesti investeerimiskogukonna jaoks enim silma paistnud investeerimiskultuuri edendaja ja investeerimise populariseerija.
Aasta investori ja investeerimisteo konkurss
• Aasta investor on alates 2020. aastast Äripäeva välja antav nimetus koostöös Nasdaq Tallinnaga.
• Üks oluline valiku langetamise kriteerium on Äripäeva lugejate seas tehtud küsitluse tulemused. Lisaks Äripäeva toimetusele ja Nasdaq Tallinna esindajatele kuuluvad žüriisse investor Toomas ja eelmise aasta investori ning investeerimisteo tiitli laureaat.
• Aasta investori ja investeerimisteo tiitel antakse üle 20. jaanuaril toimuval investor Toomase konverentsil.
Aasta investeerimisteo tiitel antakse üle algatusele, mis on aasta jooksul Eesti erainvestorite jaoks kõige rohkem väärtust loonud.
Aasta investori nominendid
Raivo Hein on tihti varemgi jaganud investeerimisvihjeid ja arvamusi selle maastiku eripäradest, kuid viimasel aastal on tema tegemised saanud nagu uue hingamise. Ta on teinud come-back'i, käib palju koolides rahatarkusest rääkimas, utsitab alustavaid ettevõtjaid ning ei pea paljuks eriti agaraid huvilisi ka oma helikopteriga investeerimisretkele sõidutada. Ka Instagramis jagub tal rahatarkuse ivakeste jagamiseks aega ning sotsiaalmeedia fännibaas kasvab jõudsalt.
Marko Oolo investeerimisteekond algas kümme aastat tagasi ning selle aja sees on ta jõudnud oma portfelli kasvatada suuruseni, mida saab kirjutada seitsme numbriga. Tema käsi oli mängus nii Investeerimisklubi kui ka investeerimisfestivali sünni juures. Ükski investeerimisfestivali programm ei sünniks ilma tema sisulise toetuseta.
Oma portfelli on ta mitu korda investorite ette laiali laotanud varjamata pisimatki detaili. Paljud alustajad on kasutanud just tema välja töötatud finantseesmärkide või portfellihalduri tööriistu.
Kristjan Liivamägi nimi investorkonnas palju tutvustamist ei vajakski. Tema on üks kolmest autorist, kes on kirjutanud rahatarkuse triloogia, mille viimane raamat "Investeerimisedu meistriklass" on hinnatud lugemisvara ka kogenud investoritele.
Oma palgatöötajast finantsvabaks teekonnal saadud õppetunde jagab ta samasuguse kirega nagu räägib investeerimispsühholoogiast või majandustsüklitest. Rahandusministeeriumi eestvedamisel algatatud tunnustamise käigus anti just nimelt Kristjanile "Aasta rahatarkuse õpetaja" tiitel. Oma "kodukoolis" TalTechis on ta vaieldamatult kõige populaarsem õppejõud, keda tudengid aastast aastasse esile tõstavad.
Nominentide nimekirjast jäid napilt välja Naisinvestorite Klubi eestvedaja ja Instagramis küsimustele vastamise rekordiomanik Kristi Saare, paha poisi kuulsusega rokkarist tõsiselt võetavaks investoriks sirgunud Tanel Padar, Raha-Jaagu tiitlit kandev Jaak Roosaare, kinnisvarasse sukeldunud ja oma seiklusi jagav Rahakratt, Finantsvabaduse Facebooki grupi eestvedaja ja OTR Juttude ellukutsuja Taavi ilves ning ka ausalt negatiivsete kogemuste jagaja Sass Henno.
Äramärkimist leidsid ka veel Mikroinvestorina tuntud Marin Vallikivi, instagrammitar ja nüüdseks OTR Juttude üks liikmeid Riin Mäesalu ning pseudonüümi "sendid miljoniks" taga tegutsev Ännifriid Põder.
Aasta tegudest särasid kõige enam
Off The Record (OTR) Jutud on positsioneerinud ennast kanalina, mis on loodud investorite poolt investoritele. Kui algselt alustasid Finantsvabaduse grupi eestvedaja Taavi Ilves ning Investeerimisklubi ja -festivali asutaja Marko Oolo kahekesi seal oma investeerimismõtete ja portfelliteekonna jagamist, siis nüüdseks on meeskond kaks korda suurenenud. Tiimi on lisandunud Riin Mäesalu, kes senini toimetas investeerimismatkade korraldamise ja Instagramis tarkuseterakeste jagamisega, ning fotograaf Jake Farra, kes senini jagas oma tegemisi Rahaboti-nimelises blogis.
Ehk kaasatakse kogemusi seinast seina ning sekka haritakse ka investoreid. Tänu OTR Juttudele saavad vähem kogenumad investorid sukelduda lihtsas keeles ja arusaadavalt kirja pandud keerulistesse teemadesse, olgu selleks T1 võlakirjade olemus, uue IPO plussid ja miinused või euribori seosed majandusega.
LHV Groupi 10,5% võlakirjade turuletulek, mis tekitas korraliku ralli kohalikul sumbunud võlakirjaturul. Kui varem olid võlakirjad selline "teadmiseks võetav varaklass", mis aktiivsemate investorite portfelli ehk nii tihti ei jõudnudki ja alustajad nende poole võib-olla ei vaadanudki, siis nüüdseks on uusi võlakirjainvestoreid turul tunduvalt rohkem.
LHV tegi korralikku 10,5% intressi pakkudes turul puhta töö. Sellist populaarsust pole Balti börsi võlakirjaturul ennem nähtud – 16,5kordne ülemärkimine. Tõeline triumf ka selle varaklassi populariseerimise poolest. Võlakirja populaarsusest annab tunnistust ka tõik, et alates börsile tulekust pole võlakirja hind kordagi alla nominaalhinna langenud.
Rahareede podcast on oma turuletulekust saadik olnud populaarseimate podcast'ide tipus. No ja ega vist kuidagi teisiti ei saakski, kui seda veab kaks aasta investori tiitliga pärjatud tegijat – Katri Teller ja Kristjan Liivamägi.
Nemad on südameasjaks võtnud inimeste rahatarkust järjest paremale tasemele kergitada, tehes algajale rasked teemad läbi mängulisuse ja lihtsaks rääkimise palju selgemaks. Teemasid, mida lahatakse, on seinast seina, olgu selleks kas säästunipid või investeerimisstrateegia ning kõik kuulajate küsimused saavad üksipulgi lahti harutatud.
Investorid tõid aasta tegudena esile ka Infortari IPO, fondi Igavene Heategu kaudu koolidesse investeerimisraamatute annetamise, rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud rahatarkuse teadmiste ja oskuste õpiväljundite loendi erinevatele kooliastmetele, podcast'id Lisatulu ja Kinnisvarajutud ning suvise investeerimisfestivali.
Põnevust jagub aga veel kümmekonnaks päevaks – 20. jaanuaril toimuval minunimelisel konverentsil saavad kõik võitjad pärjatud. On, mida oodata!
Aasta investorid:
2020 – Tõnu Pekk
2021 – Kristi Saare
2022 – Kristjan Liivamägi
2023 – Katri Teller
Aasta investeerimisteod:
2020 – Swedbanki otsus lõpetada esimesena Eestis Balti aktsiaturul kõigi tehingutasude rakendamine internetipangas ning eraisikutele kuni 30 000 euro ulatuses väärtpaberite hoidmiselt haldustasu kaotamine
2021 – LHV roheliste fondide loomine nii teise kui ka kolmandasse pensionisambasse
2022 – investeerimisfestival
2023 - Õpetajate rahatarkuse mentorklubid
Eripreemiad:
2020 – publiku lemmiku preemia – Rahakratt
2022 – elutööpreemia – Raha-Jaak ehk Jaak Roosaare
2022 – elutööpreemia – Seppo Saario
Seotud lood
Ajatute ja praktiliste raadiosaadete sarja seekordseks osaks panime kokku investeerimismaailma raskekahurväe ajatud investeerimisnipid ja kogemused isiklikult investeerimisteekonnalt.
Kristjan Liivamägi, kes on investorina suutnud oma portfelli tänaseks kasvatada rohkem kui miljoni euro suuruseks, peab oluliseks oma peaga mõtlemist, kohe praegu investeerimisega alustamist ning võimet osata kehvikutest õigel ajal lahti lasta.
Ettevõtlus- ja investeerimiskarjääri jooksul tehingutega head raha teha osanud Raivo Hein rääkis suvel Investeerimisfestivalil elust pärast finantsvabaduse saavutamist.
Finantsiliselt sõltumatud investorid ja Off The Record blogi loojad Marko Oolo ja Taavi Ilves avaldasid saates „Investor Toomase tund“, mida nemad arvavad USA tehnoloogiagigantide teise kvartali tulemustest ning millisele aktsiale tasuks veel panustada.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.