Polegi nii krõbe: suur seitsmik võib olla odavam, kui paistab

Teatavasti panin umbes kolm nädalat tagasi toimunud omanimelisel konverentsil ostuorderi sisse ja ostsin enda portfelli Nvidia aktsiat. Seda ekspertide hoiatuste saatel. Ütlesid nii tehnilise analüüsi gurud Vaido Veek kui Alexander Elder, et teen valesti ning graafikud aktsiale midagi head ei tõota. LHV investorsuhete juht Nelli Janson pakkus mulle konverentsi lavalt, et võiksin panna orderi kusagile sinna 500 dollari kanti.

Lisaks jäi konverentsilavalt kõlama tunnetus, justkui oleks kõik suure seitsmiku aktsiad praeguseks ülehinnatud. Jäin endale kindlaks ja ostsin plaanitud aktsia kõigest hoolimata ikkagi 598 dollari pealt ära. Sellele järgnenud Nvidia ulmelise ralli järel olen hakanud aga vaatama, kas nii konkreetne aktsia, aga ka suur seitsmik, kuhu ta kuulub, on täna tõesti nii kallid, nagu esmapilgul paistab.

Maagilise seitsmikku hulka, mis on ühtlasi USA peamise börsiindeksi S&P 500 vedajateks, kuuluvad Apple’i, Amazoni, Alphabeti, Meta, Microsofti, Nvidia ja Tesla aktsiad.

Vaadates iga ettevõtte viimase nelja kvartali pealt arvutatud suhtarve, tundub pilt tõepoolest hirmutav. Apple’i hinna ja kasumi suhtarv (P/E) on möödunud reede seisuga 29,24; Amazonil 58,57; Alphabetil 25,38; Metal 31,65; Microsoftil 37,44; Nvidial 91,75 ning Teslal 44,08.

Siia juurde ka riskinäitaja beeta, mis näitab, kuidas aktsia võrreldes turuindeksiga liigub. Kui beeta on ühest suurem, siis on aktsia turust äkilisem ehk headel aegadel kerkib indeksiga võrreldes rohkem ning halbadel aegadel kukub rohkem. Kui beeta on väiksem kui üks, jääb aktsia headel aegadel turu tootlusele alla, kuid halbadel aegadel on ka kaotused väiksemad. Beeta väärtuse üks korral peaks aktsia liikuma täpselt nagu indeks.

Apple’i beeta on seejuures 1,31; Amazonil 1,14; Alphabetil 1,06; Metal 1,15; Microsoftil 0,9; Nvidial 1,68 ning Teslal 2,43.

Neid numbreid vaadates võiksid maagilisest seitsmikust praeguse hetkeni tehtud tulemuste põhjal ja hinnataseme juures kõige atraktiivsemad olla Meta, Microsoft ja Alphabet – kummagi puhul pole risk ülemäära suur ning ka P/E on tehnoloogiasektori kohta talutavalt madal. Teslat, Amazoni ega Nvidiat aga nende numbrite pealt enam puutuda ei julgeks.

Samas on maailmas üks mõjukamaid ettevõtte väärtuse hindamise spetsialiste Aswath Damodaran alles mõni päev tagasi öelnud, et kõik seitse aktsiat paistavad talle ülehinnatud. Lisaks osutas ta faktile, et maagiline seitse moodustab juba 70% S&P 500 indeksist. Ta on skeptiline ka Nvidia suhtes, öeldes, et aktsia oleks 400 dollari peal alahinnatud, kuid tänaselt hinnatasemelt ei näe ta piisavat rahavoogude kasvu, et seda summat õigustada.

Mis juhtub aga siis, kui osta tänastelt hinnatasemetelt veidi ka tulevikku? Seda kas või nelja kvartali jagu, lootes, et suure seitsmiku ettevõtted on piisavalt tugevad, realiseerimaks kõik oma aastased käibe- ja kasumiprognoosid ning miks mitte neid isegi ületades.

Kui tõepoolest ühtegi musta luike randa ei uju ja prognoosid realiseeruvad, pole suur seitsmik üleüldse enam nii kallis. Apple’i ettevaatav P/E suhe on 28; Alphabetil 21; Microsoftil 33; Amazonil 40, Metal 24; Teslal 59 ning Nvidial 33.

Kõige suuremad ja ambitsioonikamad plaanid on seega Nvidial. Kuigi ülejäänud aktsiad, välja arvatud ehk Tesla, oleks prognooside täitudes juba täiesti söödavad, tasub siiski meeles pidada, et tänaselt hinnatasemelt aktsiat ostes tehakse panus tulevikule.

Kõige väiksem tagasi- ja edasivaatava P/E erinevus on Apple’i ja Microsofti aktsiatel, mis näitab, et tänane aktsia hind on õigustatud ka sarnaste numbrite puhul, nagu oleme harjunud nägema täna. See tähendab, et neilt ei eeldata hinna-kasumi suhtarvu normaliseerumiseks meeletut kasvu ning seeläbi on ka risk investori jaoks väiksem – pidurdumine toob tõenäoliselt väiksema kahju, kuna ootused pole niivõrd kõrgel.

Suhtarvud näitavad, et neli tugevat kvartalit on seega hinnas sees. Seetõttu ei maksa imestada, kui väga tugevad tulemused reaktsiooni ei too ning lubatule kas või vähenegi allajäämine peletab usu prognooside täitumisse ja usu puudumine viib ühel hetkel seetõttu hinna alla samamoodi, nagu selle olemasolu seda tõstis.

Seega jääb alati õhku küsimus, miks osta tulevikunumbreid täna ning mitte maksta ettevõtte eest seda summat, mida on väärt nüüd ja praegu.

Tõsi, ajalugu on näidanud, et kui tulevikuusu eest ei olda nõus sentigi maksma, kipub aktsia hind eest ära jooksma ning väärtpaberid liiguvad neile, kes usuvad. Sellega läheb kokku ka Charlie Mungeri üks õpetustest, et turult ei tasu tingimata jahtida odavaid aktsiaid, vaid head asja võib ka mõnevõrra kallimalt osta.

Niisiis elame-näeme, oma otsust mina ei kahetse ning võitjaid ei müü. Samas on minu positsioon Nvidias niivõrd väike, et saan korrektsiooni korral võitjat soodsamalt juurde osta ja oma soetusmaksumust seeläbi allapoole keskmistada. Samuti võib ühel hetkel mõistlikuks osutuda stopporderi kasutamine, et teenitud kasum mulle ikka kenasti portfelli alles jääks. Kui mind positsioonist välja visatakse, saan ju aktsiad hiljem soodsamalt tagasi soetada.