Piilun vargsi nagu küberpätt AI sektori valvurite poole

Kui eelmise nädala reedel tuli teade, et S&P 500 indeksisse lisatakse küberturvalisuse ettevõte CrowdStrike Holdings (aktsiasümbol: CRWD), siis käis mul nagu tavalisel investorilgi korralik kahetsuslaine üle pea – no miks ma siis ei ostnud seda aktsiat kevadel, kui ta mulle ühe potentsiaalse investeerimisideena silma jäi.

Märtsi algul avaldatud küberturvalisusettevõtte CrowdStrike’i aastaprognoos vallandas juba siis aktsiaralli. Toona kerkis aktsia hind veerandi võrra, turuväärtus kerkis sellega umbes 18 miljardi dollari jagu. Ka teised küberjulgeolekuaktsiad rallisid samal ajal: SentinelOne (S.N) tõusis 6,9%, Palo Alto Networks (PANW) ja Fortinet (FTNT) kasvasid mõlemad üle 3% ning Zscaler (ZS) tõusis üle 2%.

Kevadel portfellimuudatusi tehes põlgasin CrowdStrike’i potentsiaalse ostukandidaadina ära, kuna ei uskunud temast sellist kasvuraketti, mis mulle selle 12% tootlust ära tooks. Või viisakam oleks öelda, et teistel ideedel paistis potentsiaali rohkem. Ei saa ju kuidagi vastu vaielda ‒ Nvidia on minu portfellis ikka korraliku spurdi teinud.

Tegelikult on ka CrowdStrike’i aktsia teinud sel aastal korraliku sõidu ‒ aasta algusest on aktsia kerkinud suisa 46%. Kas tõesti jäin nüüd hiljaks ja enam sellest sõidust osa ei saagi – see on mõte, mis alati investorit kummitama jääb, kui ta mingi aktsia kasvu maha magab.

Eelmisel nädalal avaldatud CrowdStrike’i esimese kvartali kasum ületas varem seatud kasvuprognoose ja nüüd tõstis ettevõte aastatulu eesmärgi kõrgemaks. See kergitas ka aktsia kohe üle 10% kõrgemale.

CrowdStrike’i korrigeeritud kasum kasvas aprillis 63% ehk 0,93 dollarini aktsia kohta. Käive kasvas 33%, 921 miljoni dollarini. No eks sellele aitas tublisti kaasa ka aprillis jõustunud Iisraeli ettevõtte Flow Security omandamine, millega laiendas ettevõte oma pilveandmete turvalisusega tegelevat segmenti.

Rahavoogude põhjal on CrowdStrike'i asjad veelgi paremad. Selle kvartali vaba rahavoogu oli rohkem kui 320 miljonit dollarit, aasta varasema perioodiga võrreldes kasvu 42%.

CrowdStrike’i puhul väärtustavad analüütikud igal aastal korduvat tulu (ARR), mis näitab tellimustega seotud kasvu. Esimeses kvartalis kasvas ARR 33% ehk 3,65 miljardi dollarini. See ületas analüütikute 3,63 miljardi dollari suurust prognoosi.

Kvartalitulemuste tuules tõstis CrowdStrike tuluprognoosi nii juulis lõppevaks teiseks kvartaliks kui ka kogu aastaks. Käimasolev kvartal võib CrowdStrike’i enda arvates tuluna tuua varem prognoositud 955 miljoni dollari asemel suisa 958–961 miljonit dollarit. Teise kvartali eeldatav aktsiakasum jääb siis vahemikku 0,98–0,99 dollarit.

Samuti tõstis CrowdStrike kogu aasta tuluprognoosi ligi 4 miljardi dollarini, mida on 31% eelmisest aastast rohkem. Varem arvestas ettevõte, et teenib sel aastal 3,96 miljardit dollarit.

Hinnasihtide praegune skaala kõigub analüüsiportaali LSEG andmetel 260 ja 540 dollari vahel, mediaanhinnasiht on ligi 399 dollarit.12.juunil sulgus aktsia 387,7 dollari peal ning mediaanhinnasihini võiks veel 3% jagu ruumi olla. Samas on mediaanhinnasihti aprilli alguse 435 dollarilt siiski allapoole tõmmatud.

S&P 500 indeksis olla pole mitte ainult prestiižne, vaid see võib kaasa tuua ka aktsia kõrgema hinna indeksifondide ostude tõttu.

Tänu korralikule tulu kasvule pole tegelikult üllatav, et CrowdStrike’i peetakse nüüd lõpuks S&P 500 indeksisse kandmiseks piisavalt suureks ja oluliseks. Ettevõte läks börsile alles 2019. aasta juunis. Börsil kauplemise algusest alates on ettevõtte tulud kasvanud enam kui 1000%. Ja mis S&P 500 kaasamise jaoks veelgi olulisem, selle kasumlikkus kasvab hüppeliselt, kuna ettevõte teenis ainuüksi viimases kvartalis umbes 43 miljonit dollarit puhaskasumit.

CrowdStrike’i turukapitalisatsioon ületas enne indeksisse lisamise teadet 80 miljardit dollarit ning oli turuväärtuse järgi indeksist väljajääjate nimekirjas kõrgel kohal. Ja alates 24. juunist on ta koos investeerimisettevõttega KKR&Co (KKR) ja veebimajutusettevõtte GoDaddyga (GDDY) uued S&P 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted.

CrowdStrike’i pilvepõhine platvorm kaitseb ettevõtte kriitilisi valdkondi – lõpp-punkte ja pilve töökoormust, identiteeti ja andmeid. Falconi-nimeline küberturbeplatvorm kätkeb ühes lahenduses integreeritud küberohtude kaitsmissüsteemi. Näiteks üks CrowdStrike’i konkurente SentinelOne (S), kes samuti AI-põhist küberturvalisust pakub, keskendub ainult lõpp-punkti kaitsele.

CrowdStrike eristub turvamoodulite integreerimisega ja selle tulemusena väheneb eraldi turbetoodete vajadus. Strateegilised algatused, nagu on Falcon Flexi tellimusmudel ja olulised partnerlussuhted valdkonna liidrite NVIDIA ja Google Cloud’iga, tugevdavad veelgi nende turupositsiooni.

Ettevõte väärtustab ise ka hiljutisi partnerlussuhteid mitme suure seitsmiku ettevõttega, sealhulgas Microsoftiga (MSFT), Amazon Web Servicesiga (AMZN)ja Google Cloudiga (GOOGL)

Uurimis- ja nõustamisettevõte The Forrester Wave nimetas CrowdStrike'i 2024. aasta teise kvartali küberturvalisuse intsidentidele reageerimise teenuste liidriks.

Cybersecurity Venturesi andmetel läheb küberkuritegevus 2024. aastal maailmale maksma 9,5 triljonit dollarit aastas. Number on nii suur, et kohe keeruline on seda hoomata. Kui see väiksemateks ühikuteks taandada, siis ühes tunnis võib kahju ulatuda 1 miljardi dollari järgus. Kui seda mõõdetaks aga riigina, oleks küberkuritegevus USA ja Hiina järel maailma suuruselt kolmas majandus. Veebimaailmaga liitub aga iga päev ligikaudu miljon inimest.

Analüütikute prognoosid ennustavad CrowdStrike’ile tulude kasvutempoks 20%, kasumit on ta senini kasvatanud keskmiselt 18,6% aastas, samal ajal kui tarkvaratööstuse tulud on kasvanud 15,5% aastas. Tulu on ettevõttel kasvanud keskmiselt 41% aastas.

Kuigi prognoose on tõstetud ja potentsiaali peaks ettevõttes olema, siis mõtlikuks teeb mind asjaolu, et siseringi inimesed kipuvad oma aktsiatest loobuma. Viimase kolme kuu jooksul on neli võtmeisikut müünud aktsiaid 51miljoni dollari eest.

Tegevjuht George Kurtz nimetati ametisse 2011. aasta novembris ja tema aastane koguhüvitis on praegu ligi 47 miljonit dollarit, mis koosneb 2% palgast ja 98% boonustest. USA turu sarnase suurusega ettevõtete keskmisest koguhüvitistest on see igatahes pea 14 miljonit dollarit suurem.

25 suurimale aktsionärile kuulub ettevõttest 41,2%. Kurtz ise on kohe BlackRocki 6,63% ja The Vanguard Groupi 6,6% järel 3,24% suuruse osalusega kolmandal kohal.

Ettevõte on vaevu kasumlik ja seetõttu on hinna ja kasumi suhe P/E suhteliselt kehvake hindamisalus. Praegu näitab see tulemuseks suisa üle 724. Ettevaatava P/E puhul on pilt natuke parem, see jääb 87 juurde. Tema konkurentidel SentinelOne’il ja Zscaleril, kellele hinnasihtide järgi pakutakse kasvupotentsiaali vastavalt 40% ja 28%, P/E numbrit kahjumi tõttu aga arvutada ei saagi. Ettevaatavad P/E numbrid on konkurentidel ka väiksemad, vastavalt 76,7 ja 55,6.

Indikatsiooniks võin kõrvutada neid näitajaid Nvidia omaga, kus praegune P/E on 71 juures, ettevaatav P/E 34 juures.

Hinna ja müügi suhe P/S on CrowdStrike’il 27,8. Tundub kallis, eriti kui panna kõrvale konkurentide numbrid: ServiceNow’l (NOW) on see 15,4, Zscaleril 12,8 ja Fortinetil 8,5. Kui kõrvutada USA tarkvaratööstuse keskmisega 4,3 , siis tundub CrowdStrike veelgi kallim.

Tehisintellekti megatrendiga paralleelselt on küberturvalisuse sektori kasv võrrandisse sisse programmeeritud. Investeeringuid tuleb sektorisse AI pealtungiga järjest enam teha. Selleks et minu tootlusootust täita, peaks käive kasvama vähemalt 40% aastas ning P/S võiks jääda ikka pigem sinna 16 juurde.

Konkurendid ka ju ei maga. Kuidas aga selles küberturvalisuse virr-varris leida üles need kõige erksamad kriidid, no vot see on see raske küsimus. Rusikareegel ütleb ju, et investeerida tuleb sellesse, millest aru saad – mina seda valdkonda väga ei jaga, kuigi möönan, et perspektiivi peaks siin palju olema. Heidan lähitulevikus igaks juhuks ka küberturvalisuse ETFidele pilgu peale.