5 nippi, kuidas vältida ja lahendada konflikte töökeskkonnas

Suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar kinnitab aga, et teadlikult lähenedes on ka plahvatusest võimalik kastanid tulest välja tuua. Siin on tema viis nippi, kuidas konfliktidega konstruktiivselt tegeleda.

Probleemid lähevad hapnema siis, kui on unustatud panustada ettevõtte sisekliimasse. Looge turvaline töökeskkond, kus inimesed julgevad end avada. Heale sisekliimale aitavad kaasa kohvinurgad, kus omavahel saab asju selgeks rääkida ja, miks mitte ka avatud kontor, mis suunab inimesi rohkem suhtlema. Nii tekib vähem teravaid nurki, mida hiljem on tarvis uuesti ümaraks lihvida.

Tihtilugu vaikitakse kõige plahvatusohtlikumad olukorrad maha. Valetatakse nii teistele kui ka iseendale. Lugupidav suhtumine oma kolleegidesse ja alluvatesse annab meeskonnaliikmetele signaali, et neid austatakse ja nende arvamus on oluline. Selleks tuleb inimesed alati ära kuulata, keegi ei tohi tunda, et teda ignoreeritakse.

Elame kiirel ja närvilisel ajastul. Alati ei ole vaja pommi, et tuli lahvataks. Seesama must kohvitass kraanikausis võib saada saatuslikuks. Üks asi viib teiseni ja eskaleerub konflikt, millele ei läheneta konstruktiivselt, vaid lastakse emotsioonidel võimust võtta. Kui kaks inimest enam üldse läbi ei saa, tuleb mängu keegi kolmas, kes ohjad enda kätte võtab. See võib olla nii juht kui ka mõni teine kolleeg. Kolmas osapool näeb asju distantsilt. Ta kuulab kõigepealt ära kõik osapooled eraldi ja suunab seejärel tülitsevad kolleegid läbi rääkima, et selgitustöö käigus rahu majja tuua.

Kui konflikt vohab nagu umbrohi naabri tagahoovis, ei arutata enam asju sisuliselt, vaid kiputaks minema isiklikuks. Igaüks ajab oma õigust taga, aga kõik on õnnetud! Jonn on täiskasvanutele peaaegu sama omane kui lastele, aga see on äärmiselt destruktiivne asjade käik. Faktidele tuginedes ja asja tuumast rääkides, on võimalik teine osapool või tülitsevad meeskonnaliikmed tagasi ree peale saada.

Sisekliimat saab soojendada ka siiraste ja taktitundeliste komplimentidega. Positiivne märkamine tõstab meeskonnaliikmete enesehinnangut. Oluline on, et kompliment oleks aus, sobiks olukorraga ja poleks laest võetud. Ka pingeliste läbirääkimiste käigus on võimalik uuesti peateele keerata, tunnustades kollektiiviliikme sooritusi, välimust või iseloomuomadusi. Komplimentide tegemine on suur kunst, õppides aga seda valdama, võid pöörata kaalukausi taas sobivas suunas.