Äripäeva meelest võiks nii finantsinspektsioon kui Tallinna börs selgelt välja öelda, et börsifirmade juhtide palgad peavad olema avalikud.
I nvestoritel ja laial avalikkusel on keeruline aimu saada, kui palju teenivad meie börsifirmade juhid, ilmneb tänasest kaaneloost.
Äripäeva meelest võiks nii finantsinspektsioon kui Tallinna börs selgelt välja öelda, et kui juba ettevõte on otsustanud börsile minna, siis peaks ka juhtide palgad avalikud olema. Toimetus julgustab kõiki börsifirmasid järgima nende üksikute Tallinna börsil noteeritud ettevõtete eeskuju, kes ei ole juhtide palkadest saladust teinud.
Kasulik info investorile
Kui investor märkab, et börsiettevõtet juhib inimene, kelle palk on näiteks liiga väike, siis tekib õigustatult küsimus, kas ta pole ehk piisavalt võimekas. Palganumber on üks paremaid indikaatoreid selle kohta, kuidas väärtustatakse juhi tööd. Aktsionärid ei näe juhti iga päev tegutsemas ega peagi nägema, aga tema oskustest ja osavusest peakski aimu andma talle makstav tasu. Seega ei pea paika mitme ettevõtte aruandes väidetu, et juhatuse palkade avaldamine ei ole juhtimiskvaliteedile hinnangu andmiseks vajalik. Kindlasti on.
Oluline näitaja juhi motivatsiooni kohta on tema enda osalus ettevõttes. Investor on huvitatud sellest, et ettevõtet, millesse ta raha paigutab, juhitaks tulemusele suunatult. Motivatsiooni suurendab oluliselt see, kui oma raha on mängus. Sellepärast võiks igal börsifirma juhil tema juhitavas ettevõttes kindlasti osalus olla. Investorile on oluline, et juhi sissetulek oleks seotud ettevõtte käekäiguga – kui see on nii, siis on juhi otsused tema silmis kohe usaldusväärsemad.Juhtide motivatsioonipaketid on praegu juba suuromanike ringis niigi teada, väikeinvestorile aga mitte. Tegemist on aga infoga, mida väikeinvestor vajab oma otsuste langetamiseks samamoodi nagu suuromanik.
Balti börsidel kehtib juba kümmekond aastat hea ühingujuhtimise tava, juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsil noteeritud ettevõtetele. Üks selle tava punkt ütleb, et iga juhatuse liikme põhipalk ja muud tasud, sh lahkumishüvitis, avaldatakse selgelt ja üheselt arusaadavalt. Selles tavaski võiks olla selgelt öeldud, et börsijuhtide palgad on avalikud.Praegu on see tasude selguse nõue üks peamisi punkte, mida enamik börsifirmasid ei järgi, väites, et tegemist on tundliku infoga, mida ei taheta konkurentidele avaldada. Toimetuse meelest annavad avalikud palgad hoopis börsifirma kohta positiivse signaali ja korrastavad turgu.
Omanik, kes ei tea juhi palka?
Muidugi võib investeerimisotsuseid langetada ettevõtte näitajaid n-ö tehniliselt analüüsides. Võib ka väita, et kui ettevõte on hästi juhitud, siis mis tähtsust sel on, kui palju iga juhatuse liige täpselt palka saab. Seda enam, et kõik ettevõtted avaldavad aruandes moel või teisel juhatuse ja nõukogu liikmete tasud koondsummana. Kuid te ei kujuta ju ette ettevõtte omanikku, kes ei tea, kui palju tema rahast läheb tema ettevõtet juhtivatele inimestele? See info peab talle tulema ettevõttest, mitte Äripäevast.
Palkade avaldamine võib olla kummaline, kuni seda teeb paar firmat. Aga kui börsifirmad näitavad eeskuju, ei ole midagi kummalist lõpuks kõigi palkade avalikustamises. Põhjanaabritest, kes juhtide palkadest saladust ei tee, tasub eeskuju võtta. Börsifirmadel esimeses järjekorras.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.