Taavi Aas, on teil selgroogu?

Kui Tallinna linn oleks olnud huvitatud sellest, et liikluskorraldusvahendite hanke võidaks parim pakkuja, siis oleks hanke tingimused võimaldanud osaleda võimalikult paljudel pakkumisest huvitatud ettevõtetel. Lähem sissevaade hanke tingimustesse näitab, et pigem soovis hanke korraldaja võitjana näha nimelt seda ettevõtet, kes võitiski: ASi Signaal TM.

Äripäeva hinnangul seostub Signaali võiduga kaks põhimõttelist probleemi ja kumbki ei tee hanke korraldajale ehk Tallinna linnale au.Esiteks: potentsiaalsete huviliste tõrjumine kitsaste tingimustega, mis tekitab kahtluse, et hanke tingimused olidki sõnastatud Signaali võitu sepistades. Mäletatavasti ei kvalifitseerunud sobivaks odavaima pakkumise teinud KiirWarren ning praegu teeb rahandusministeerium hanke järelevalvemenetlust – riigihangete vaidlustuskomisjonis jäi KiirWarren juba kaotajaks. Ent osalema ei kvalifitseerunud üleüldse näiteks üks Eesti suuremaid ehitusfirmasid, üle 50 miljoni eurose aastakäibega TREV-2, millele sai saatuslikuks linna seatud kasuminõue, vähemalt 5000 eurot viimasel kolmel aastal.

Ühelt poolt võib mõlema ettevõtte pahameelt käsitleda kaotaja frustratsioonina, kuid kui maksumaksja raha eest ja riigihankega korraldatud teenuse ostmise kohale jääb küsimus, kas ehk hange oligi kirjutatud ühele ettevõttele, siis on kuri karjas.

Peidus omanikud

Ent teiseks ja taas põhimõtteliselt: avalik sektor ei peaks üldse käsi lööma ettevõttega, mille omanikud pole teada. Jah, seadus ei ütle seda ühemõtteliselt. Ent seadused ei reguleeri kunagi kõiki inim- ja äritegevuse aspekte, eriti mitte kõlbelisi. Keskerakonna juht, peaminister Jüri Rataski soovitas pöörduda Tallinna linnavalitsuse poole, et see Signaali peidus omanikud välja selgitaks. Aga linnavalitsus muidugi ei selgitanud. Kuid lõpuks tunnistas Tallinna linnapea kohusetäitja, vastne linnapeakandidaat Taavi Aaski, et oleks tõepoolest lihtsam ja parem, kui selline nõue seaduses kirjas oleks.

Aga lugupeetud Taavi Aas, te ei pea ootama, kuni selline nõue seadusesse kirjutatakse. Te võite ju näidata, et teil on selgroog, ja öelda, et kui mängus on maksumaksja raha, siis on maksumaksjal täiesti loomulikult õigus teada, kelle taskusse see läheb. Ja kui ettevõtte omanikud on peidus, nagu nad Signaal TMi puhul on, siis selline ettevõte lihtsalt ei kvalifitseeru linnavalitsuse partneriks. Ent hea mõte on see nõue sellegipoolest seadusse kirjutada, siin on Taavi Aasal ja tema ametikaaslastel kergem oma tööd teha.

Servast lahendab peidetud omanike ja varjatud kasusaajate probleemi rahandusministeeriumi eelnõu, mis nõuab varjatud osaluste ja tegelike kasusaajate avalikustamist äriregistris. Tegemist on Euroopa direktiivi kajaga Eesti seadusandluses.

Ent ettekujutust, kuidas peaks andmete avalikustamine tagatama ja kes andmete õigsuse eest vastutab, esialgu veel kuskilt ei paista.