EASi ametnikud, hakake ettevõtjaks

Kui Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) uus juht Alo Ivask eelmisel aastal ametisse asus, lubas ta selle hästi toidetud kassi paremini hiiri püüdma panna. Oleks ju võinud arvata, et paremini püüab sale kass, aga ennäe: asutuse enda eelarve on aastaga kosunud 7 protsenti, aastane tööjõukulu hakkab aga lähenema kümnele miljonile eurole aastas.

Äripäev on täiesti nõus Alo Ivaskiga, kelle meelest on praegu õige arutleda EASi edasise rolli üle. Toimetus püstitaks küsimuse küll radikaalsemalt: kas meil on ikka päriselt ka EASi vaja?

Toimetuse vastus läheneb ühemõttelisele ei’le, ja seda eelkõige ilmavaatelisest aspektist. Oleme seisukohal, et igasugused toetused on kurjast ja ainult rikuvad ettevõtjat. Ettevõtja, kes on ettevõtja veregrupi ja kandvate eluhoiakute poolest, ei ehita oma äri eluilmaski üles mingisugustele toetustele. Praeguseks on aga raha kättesaamise projektide kirjutamisest saanud omaette tegevusala. EAS on Eesti äriliidrid ära rikkunud, tõdes Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi viis aastat tagasi. See on täpne diagnoos, milles pole vahepealse ajaga toimunud vähematki pööret paremuse poole.

Korrektiivid teeb tasapisi siiski elu ise ehk tõsiasi, et jagatava euroraha hulk on kahanemas ja mitte teab kui kauges tulevikus saabub päev, mil Eesti majandus peab ilma eurorahata hakkama saama, omil jalul püsti seisma. Et selle päeva kättejõudmine senimaani toetuste peal kosunud tegelasi kohemaid pikali ei lööks, oleks hea mõte kohe praegu ise hakkama saamist harjutama hakata. EAS saab muidugi lähematel aastatel poliitikutega tublisti asju arutada, nõukodasid luua ja foorumeid kokku kutsuda – aga päriselt peab ettevõtlusega tegelema ikka ettevõtja ise, seda ei saa tema eest teha mõni poliitik või EASi ametnik. Nii et mine tea, kas seda EASi arutamist nii väga vaja ongi. 

Asendustegevuste meister

Juba pikemat aega on EAS silma paistnud endale asendustegevuste otsimisega, sellal kui asjalikke asjaajamisi on jäänud järjest vähemaks. 280 inimest meeldival tubasel, üldsegi mitte konti murdval tööl peavad ju millegagi oma päevi täitma. Nii on otsitud Eesti märki ja leiutatud nn tööriistakasti, mille kuulsaim tegelane, nuttev roheline siil viimati igavestele jahimaadele juhatati. Küll on toetuste jagamise külgi nõustamisi poogitud ja avalikkuses küsimärgi külge saanud kampaaniaid korraldatud. Hanno Tombergi ametiaja lõpetas mäletatavasti suutmatus endisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele ettevõtmise toetuseks antud maksumaksja raha tagasi saada, Ilves ise jättis südamerahus oma arved maksumaksja kinni maksta ja pühkis Eesti tolmu jalgelt. 

Äripäeval oleks hea meel, kui EASi töötajaskond tarvitaks oma teadmisi ise päriselt ettevõtluses kätt proovides, mitte tubasel tööl püsivate mugavustsoonis ametnikena. Käärige käised üles ja looge ise päriselt lisaväärtust. Sisenege vabale turule ja näidake, et kõik see, millest te rääkinud olete, kuulub päriselt ka teie endi oskuste ja võimete arsenali. Et te ei suuda mitte üksnes suuga suurt linna teha, vaid selle ka oma kätega päriselt valmis ehitada. Praegu palkade peale kuluv ligemale kümme miljonit eurot aastas oleks nagu maast leitud. Pole ju kah väike raha, kui aus olla.