Ilvese aitaja Rosimannuste skandaalis

Kui tippametniku otsused tekitavad kahtluse, et ta on tegutsenud konkreetsete poliitikute konkreetsetes huvides, mitte aga riigi huvides laiemalt, siis on see tõsine asi.

Hiljuti osutus Maria Alajõe EASi juhatuse liikmena isikuks, tänu kelle asjaajamisele ja otsustele õnnestus eelmisel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel oma arved maksumaksja kanda jätta. Alajõe oli algusest peale Ärma talule antud skandaalse, 190 000eurose toetuse juures, millest Ilves pidi tagasi maksma vaid 10%. Hiljem selgus, et Alajõe oli uurinud võimalusi jätta omal ajal Ermamaale antud toetus täies mahus maksumaksja õlule. See riivas avalikku õiglustunnet oluliselt.

Skandaali haripunktil kaotas oma ametikoha EASi tollane juht Hanno Tomberg, Ilves ise aga pühkis Eestimaa tolmu jalgadelt. Alajõe tagasiastumist ei saanud keegi nõuda, sest ta ei töötanud siis enam ammugi mitte EASis, vaid riigikogu kantselei direktorina. Alajõe ise endal mingit süüd ei näinud.

Riigikogu kantselei direktori ametikohal tegi Alajõe otsuse, mis, juhul kui kohus ei saa Autorollo pankrotiasjas seetõttu e-kirju kätte, näitab teda tegutsemas mõjuvõimsa poliitpaari, aastate eest Reformierakonna halliks kardinaliks peetud Rain Rosimannuse ja Reformierakonna poliitiku ja kaks korda minister olnud Keit Pentus-Rosimannuse huvides.

Vahetult enne sellelt kohalt lahkumist allkirjastas ta käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta, mis sätestas riigikogulaste poolt kustutatud elektroonilise kirjavahetuse säilitamise tähtajaks ühe aasta. See võib tähendada, et Autorollo kaasuse üle arutlev kohus ei pruugigi saada Rosimannuste omavahelist kirjavahetust menetluses kasutada. Sel juhul pole kirju enam mõtet välja nõudagi.

Küsitav kustutamiskirg

Milleks üldse selline määrus ja miks just sellisel ajal, on loomulik küsida. Küsimus muutub aga veelgi teravamaks, kui meenutada, et aasta enne Alajõe käskkirja oli Harju maakohus Autorollo pankrotimenetluse raames riigikogu kantseleilt nõudnud valikut Rosimannuste e-kirju, mida ei saadud - kantselei keeldus. Hiljutise kohtumääruse jõustumise tulemusena peaks kantselei kirjad välja andma - Alajõe käskkiri aga sätestas, et kasutaja postkastist kustutatud e-kirjad varundatakse ja säilitatakse üks aasta.

Riigikogu pressiteenistus väidab, et see kõik on kokkusattumus ning Alajõe täitis kõrge riigiametnikuna üksnes oma seadustest tulenevaid kohustusi.

Toimetus Maria Alajõe hinge ei näe. Vastuseid küsimustele, miks ta seda teeb, pole temalt telefonitsi saada olnud võimalik, kirjalikes vastustes aga igasugune inimlik mõõde puudub.

Äripäeva poole pöördus selgitustega Maria Alajõe. Saadud selgituste põhjal tegime algses loos täpsustusi. Lisaks selgitame, et Maria Alajõe poolt allkirjastatud 12.07.2017 käskkiri "Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord" näeb punktis 21 ette, et riigikogu liikme elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Sama korra punkti 9 alusel hoiustatakse arhiveeritud postkasti kasutamise kohta olemasolevad logid üks aasta. Äripäevale ei ole teada, kas Keit Pentus-Rosimannuse kirjad või postkasti arhiivifail on alles või hävitatud. Riigikogu kantselei Äripäeva vastavale küsimusele lihtsalt ei vasta. Niisiis ei pruugi kirjad või arhiivifail olla kustutatud. Samas ei saa olla ka kindel, et kirjad on alles. Niisiis ei ole teada, kas käskkiri põhjustas kirjade kustutamise või mitte. Seda, kas ja kuidas enne käskkirja arhiivifailidega toimetati, keeldub riigikogu avaldamast. Riigikogu kantseleist vastati, et 2017. aasta 1. augustist kehtiv riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise kord kehtestati seoses eelseisva IT-auditiga. Niisiis ei saa välistada, et korra kehtestamise ja Rosimannuse kirjade väljanõudmise ajalise kokkulangevuse puhul võis olla tegemist juhusega. Sellisel juhul ei ole õige Maria Alajõele korra kehtestamise kontekstis etteheiteid teha.

Faktide kontrollimisel on selgunud, et ilma riigikogu kantseleilt täiendava informatsiooni saamata ei ole võimalik täie kindlusega tõendada, et Rosimannuste e-kirjade esitamine osutus võimatuks otseselt eelmisel aastal kehtima hakanud arvutivõrgu kasutamise korra tõttu. Kord kehtestas küll ühe aastase arhiivifailide säilitamise tähtaja, kuid puudub kindlus, kas e-kirjad olid korra jõustumise ajal veel alles (arhiivis). Teisalt, kui kirjad olid alles, puudub kindel teadmine, kas need on tegelikult ka kustutatud. Samas tõi kord endaga siiski kaasa muutuse. Nimelt puudus varem arhiivifailide säilitamisel tähtaeg. Ehk väär on Äripäevas avaldatu, et käskkiri andis aluse kõikide üle ühe aasta vanuste e-kirjade mittesäilitamiseks või kustutamiseks. Küll andis see aluse mitte säilitada üle aasta vanuseid e-kirju, mille kasutaja oli oma postkastist enam kui aasta tagasi kustutanud.

Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord

12. juuli 2017

(punktid 9 ja 21)

9. Arvutivõrgu kasutusandmed

Kasutaja arvutivõrgu kasutamisega (seansi algus ja lõpp, külastatud veebilehed jms) kaasnevaid tehnilisi andmeid (logisid) arvutivõrgu liikluse, internetikasutuse ja nimelise elektronposti (sh arhiveeritud postkast) kasutamise kohta salvestatakse ning hoiustatakse üks aasta. Pärast nimetatud aja möödumist andmed kustutatakse ja neid ei ole võimalik enam taastada ega töödelda. Kantselei arvutivõrgu kasutusandmete töötlemine ja olemasolevate andmete väljastamine või neile juurdepääsu võimaldamine toimub üksnes:

9.1. kasutajale tema enda kohta;

9.2. kolmandale isikule, kui kasutaja on sellega kirjalikus vormis nõustunud;

21. Elektronposti varundamine

Iga Riigikogu liikme ja kantselei teenistuja elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Varukoopiatele salvestatud vähemalt kolme päeva vanused kirjad ja failid on taastatavad ühe aasta jooksul alates nende saamisest, salvestamisest või saatmisest.