Valus hoop ajakirjandusvabadusele

Eestis on ajakirjandusvabadusega asjad olnud hästi. Rein Langi ministriajast pärit allikakaitseseadus on ajakirjandusele küll üksjagu muret valmistanud, kuid juurteni pole see suutnud sõnavabadust ohustada.

Äripäeva ja poliitik Eerik-Niiles Krossi vaidluse lõppemisel ajalehe kaotusega võivad aga olla põhjapanevad ja kaugeleulatuvad tagajärjed kogu Eesti ajakirjanduse ja selle kaudu laia avalikkuse jaoks. Sisuliselt tähendab kohtuotsus seda, et 1) arvamusvabadus kui ajakirjanduse alusväärtus on Äripäeva hinnangul kadunud: moraalsete hinnangute andmine on edaspidi keelatud; 2) kes tahes võib hageda iseenda välja mõeldud väiteid ning omistades neid ajakirjandusele kohtus võitjaks jääda.

Loomulikult peab ajakirjandus kõigi oma sõnade eest vastutama, seda esiteks. Teiseks kehtib iseendastki mõista süütuse presumptsioon. Kolmandaks, Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus ja Äripäev loomulikult täidab kohtu otsust. Kuna aga toimetus leiab, et otsus on väljaande suhtes ebaõiglane ning ohustab ajakirjandusvabadust laiemalt, oleme otsustanud asjaga edasi minna Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Vastne kohtuotsus jätab arvestamata, et arvamusrubriikides üles astuvail autoreil ja toimetuse seisukohti esindavatel juhtkirjadel on õigus kõigi teemade üle kõlbelises võtmes arutleda ja anda moraalseid hinnanguid. Selle õiguse olemasolu on konstitueerinud kogu avalikku debatti. Eriti puudutab see kogu Euroopas tunnustatud kõrgeimat kaitset evivat poliitdebatti, mis nüüd on Eestis vähendatud kollase ajakirjanduse tasemele ning mis tahes järeldused, provokatiivsed või mitte, on keelatud. Just poliitdebati raames antud moraalsete hinnangute kadumine tähendab ajakirjanduse alusvabaduse hävitamist ning suukorvistab kogu avaliku diskussiooni. Õigupoolest võiks ju sellise kohtuotsuse kehtima hakkamise järel kõik arvamusrubriigid ning ka arutlevad raadio- ja telesaated kinni panna, sest neist suur osa annab muu hulgas kõlbelisi hinnanguid, sealhulgas poliitikale ja poliitikutele.

Ise sõnastan, ise hagen seda

Vastne kohtuotsus on kummaline ka selle poolest, et kohus pidas võimalikuks menetleda Äripäevale omistatud väiteid, mis pole Äripäevas ilmunud. Lauseid „Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant“ ja „Eerik-Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni“ on Äripäevas trükitud üksnes uudistes, mis käsitlevad Krossi soovi selliste lausete kirjutamine keelata – mitte aga uurivas loos ega juhtkirjas.

Tähelepanuväärne on kogu kaasuse juures see, et reaalselt avaldatud faktidele ehk uurivatele ja paljastavatele artiklitele pole ei Krossil ega tema advokaatidel olnud mitte mingisuguseid etteheiteid. Häirisid arvamuslugu ja juhtkiri, mis tõepoolest andsid kõlbelisi hinnanguid – küll aga mitte sellisel kujul, nagu neid hageti. 

Hoolimata kohtuotsuse võimalikest väga karmidest järeldusest ei kavatse Äripäev arvamusrubriiki kinni panna ega teha muudatusi ka muus toimetuse töös. Lugu, millest kogu kohtukaasus algas, saab endiselt Äripäevast lugeda – nii Krossi tegevust käsitlevat uurivat lugu kui ka sellel põhinevat juhtkirja. Samamoodi kirjutaksime tookord käsitletud sündmustest ka täna.