Eesti rikkust saame kasvatada ainult ise

Äripäeva koostatud suurest ülevaatest rikkuse jagunemisest ja kasvamisest Eestis viimasel 17 aastal selgub, et Eestis on juba tekkinud kiht inimesi, kelle kätte kapital headest või halbadest aegadest hoolimata kogunema kipub. Kindlasti on seal aga veel ruumi uutele tulijatele.

Äripäeva hinnangul on Eesti omakapital vaatamata mitmete jõukamate ettevõtjate esilekerkimisele ikka veel väga õhuke ja selle kosumine on kogu ühiskonna huvides.

“Kui soovime, et Eesti rahvas ja keel säiliks, peame Eesti kapitali hoidma ja juurde looma,“ leidis Äripäeva koostatud rikaste edetabelis 19. kohal olev Ain Hanschmidt. Kui teenid palju, oled ühiskonnale vajalik, nendib ta.

Kui on palju kapitali, jätkub sellest muu hulgas ka kultuuri ja spordi toetamiseks. Eesti kapital aga toetab eelkõige eesti kultuuri ja sporti. Levinud väide, et kapitalil puudub rahvus, ei vasta seega päriselt tõele. Kapitalil ei pruugi rahvust olla, kuid selle omanikel vaieldamatult on.

Ka tänapäeva globaliseerunud maailmas on ettevõtetel lähtuvalt suuromanikest ja tippjuhtidest selgesti tajutav rahvus, mis mõjutab ettevõtte kultuuri ja otsustusprotsesse.

Eestiski tegutseb erinevatest rahvustest ettevõtteid, ja see on väga hea – nad annavad siin inimestele tööd, maksavad makse ja loovad lisandväärtust.

Eelkõige on nende eesmärk aga luua väärtust oma kaugel maal asuvatele suuromanikele. Kohalikku ettevõtjat seevastu mõjutavad äriotsuste tegemisel lisaks kasumiootusele ja maksimaalsele efektiivsusele ka sidemed siinse ühiskonnaga. Just võimaliku mõju pärast ümbritsevatele tehakse mõned otsused ehk teistsugused, kui Exceli tabelist lähtuvalt võiks.

Seetõttu oluline, et lisaks välismaistele ettevõtetele tegutseksid nii Eestis, kui miks mitte kaugemalgi ka Eesti omanike ettevõtted. Ja tegelikult ei ole tähtsust, kas kapitali kasvatatakse plahvatusliku kiirusega buumivates innovaatilistes tehnoloogiaidudes või tasa ja targu näiteks kodumaist kaubandusketti arendades. Igaühele oma, peaasi, et sügisel salved täis oleks ja kevadel taas külvata saaks.

Riigi ülesanne on aidata kaasa kohaliku kapitali kasvule. Enneolematult jõudsalt vohav tehnoloogiaidude kultuur Eestis näitab, et ettevõtlik meel ei ole meie mailt kuskile kadunud. Küllap tõuseb sealt järgnevatesse Äripäeva rikaste edetabelitessegi uus nimesid.

Oluline on luua neile idudele kasvukeskkond, mis võimaldab neil siin ka suureks kasvada. Et ei oleks põhjust ühel hetkel koos firmaga Lätti, Malaisiasse või Suurbritanniasse kolida.

Riik ja ühiskond on jõukad siis, kui tema kodanikud on jõukad. Ajaloost tulenevalt on Eestis olnud napilt aega rahvuslikku rikkust kasvatada, seda rohkem ja paremaid kasvuvõimalusi sellele luua tuleb. Rikaste toppi jõuavad meist vähesed ning kaugeltki mitte kõigist kodanikest ei saa ettevõtjaid.

Väga paljud võiksid aga investoritena rahvusliku kapitali kasvu panustada, kui riik neile selleks näiteks riigifirmade börsile toomisega võimaluse annaks.