Maksulünk, mida proovitakse kurjasti ära kasutada

Äripäev kirjutas möödunud nädalal, kuidas paisuv võlg riigi ees ei takista ettevõtteid osalemast riigihangetel ja neid ka võitmast – ainus kriteerium on see, et võlg oleks hanke ajal maksu- ja tolliametis ajatatud. Nii on viimasel aastal võitnud mitu toitlustushanget KLP Toit OÜ, kelle maksuvõlg ulatus viimatise (juunis toimunud) hanke ajal üle 320 000 euro ja on praeguseks paisunud 343 000 euroni.

Äripäeva hinnangul võib ajatatud võlaga riigihangetel osalemine anda ebaausa konkurentsieelise neile, kes oma maksuvõlga kunagi tasuda ei plaani, kuid ausa ja raskustes ettevõtja jaoks võib see olla võimalus.

Praegu jääb õhku võimalus, et riigihankel osalev ajatatud maksuvõlaga firma seda lõpuks ikkagi ära ei tasu. KLP Toit OÜ on näide selle kohta, et võlg ajatatakse vaid riigihanke saamise ajaks, et juriidiliselt oleks kõik korrektne, kuid pärast seda lastakse asjadel omasoodu edasi liikuda. Ka KLP Toit OÜ juht on kinnitanud, et praegu, pärast hangetes osalemist, pole võlg enam ajatatud, mis tähendab, et sisuliselt võib riigil jääda oma raha kätte saamata.

Näiteks kustutati möödunud aastal äriregistrist 15 000 ettevõtet, kes jäid riigile võlgu 57 miljonit eurot maksuraha. Nii on võimalik, et kui ettevõtja tahab maksukoormusest vabaneda, jätab ta näiteks majandusaasta aruande esitamata ja äriühing kustutatakse ilma lõpetamise või sundlõpetamise otsuseta ja likvideerimismenetluseta ning võlausaldajate jaoks muutub oma nõuete realiseerimine oluliselt raskemaks.

Sellegipoolest pole firma maha jätmise ja kustutamisega võlgade eest alati pääsu. Seaduse järgi võib makshuhaldur äriühingu võla sisse nõuda ka selle seaduslikult esindajalt, kui võlg tekkis viimase teadliku või tahtliku tegevuse tulemusel. See tähendab, et ka riigihangete ajatajad, kes hiljem kokkulepet ei täida, saaks hilisemalt vastutusele võtta. Samuti ei tähenda automaatselt, et kõik maksuvõla ajatajad oleksid pahatahtlikud ning seda "võimalust" kasutaksid – nii kinnitab ka KLP Toit, et nende eesmärk on nii vaid raskused ületada ning kohustused tööga tasa teenida.

Kui maksuvõlaga ettevõte isoleerida riigihangetel osalemisest, võib tekkida olukord, kus neil ei olegi võimalik tellimuste puuduse tõttu oma kohustusi tasa teenida. Riigihangetelt saadav tulu aga jätab maksuametile mingigi võimaluse, et olemasolev kohustus täidetakse või et ettevõttesse tekib vajalikul hulgal vahendeid, et maksuvõlg kas äriühingult või selle pahatahtlikult omanikult välja nõuda. Lõpuks kui ettevõte saab aga tänu ajatamisvõimalusest saadud tellimustele maksuvõla tasutud ning jätkab elujõulisena maksude tasumist tulevase tegevuse pealt, on see riigile lisavõit.

Lisaks kaasnevad Äripäevale tutvustatud rahandusministeeriumi seisukoha järgi maksuvõla ajatamisega ka intresside ja viiviste maksed. Nii tuleb riigihangetel osaleva, kuid maksuvõlga ajataval ettevõtjal tasuda lõpuks palju rohkem, mis peaks ka maksude senisest maksmata jätmisest saadud konkurentsieelise tulevikus elimineerima. Samuti teenib riik ajatamiselt tulu. Ilmselt on sellest aru saanud ka Euroopa Liit, mille direktiiv oli just alus sellele, et kaotada Eesti seadustest piirang, mis nägi ette, et maksuvõlaga ettevõtja saab riigihangetel osaleda vaid juhul, kui ajatamine ei ületa kuut kuud või on täielikult tagatud.