Eesti Posti erastamine lahendaks praegused efektiivsus- ja kahjumiprobleemid ning aitaks ettevõttel kasvada.
Kuigi Omniva ähvardas algselt sulgeda iga kolmanda ning pärast konkurentsiametiga kooskõlastamist iga neljanda postkontori ehk 75 asutust, tõmbas ettevõtlusminister Rene Tammist plaanile esmaspäeval pidurit. Põhjenduseks sotsiaal-regionaalne mõõde ning kättesaadavus kõikide elanike jaoks. Nii suletakse nüüd vaid 15 postipunkti, mille sulgemisotsus oli juba tehtud.
Äripäeva hinnangul tuleks postkontorite arv määrata täielikus konkurentsis ja vabal turul kujuneva pakkumise ja nõudluse suhte tulemusena. Selle võimalikkuse tagaks Eesti Posti erastamine ehk riigifirma võiks liikuda eraomandusse – nii ei pea riik kinni maksma kahjumlikku ja ebaefektiivset äri.
Enam ei päde vanast ajast säilinud arusaam, justkui liiguks tundlik ja vajalik info vaid posti kaudu ning seda tuleb defineerida strateegilisena. Ka Tammist ise tõdes, et universaalse postiteenuse maht on vähenenud ning ta ise kasutab üha rohkem võimalust toimetada pakid pakiautomaati ning endaga seotud dokumentide ja teavituste saamiseks on loodud eesti.ee keskkonna vahendusel alternatiivsed elektroonilised kanalid. Nõudluse vähenemist kinnitab ka fakt, et Eesti Posti andmetel eksisteerib praegu asutusi, kus päevas tehakse 2–3 tehingut.
Nii kinnitati ka Eesti Postist eile Eesti Päevalehele, et osale kontoritele tuleb riigifirmal 20kordselt peale maksta ning see tekitab kogu postivõrgule 1–2 miljoni euro suuruse kahjumi. Maapiirkondades kohtab seejuures juhtumeid, kus postkontoritele kulutatakse 1100eurose tulu nimel 24 000 eurot aastas.
Lahenduseks erastamine
Ebaefektiivsuse vastu riigiettevõtetes saab võidelda erastamisega. Teadmine, et maksumaksja raha peale tulemas pole ning hakkama tuleb saada vahenditega, mis tuleb teenuse kasutajatelt selle saamise eest, sunnib ettevõtteid efektiivsusele ning välistab teisalt olukorra, kus maksumaksja peaks (peale) maksma teenuste eest, mida ta ise ei tarbi.
Sellele, et erakapital nõuab tulemusi, ning et kõik natuke rohkem kui 30 riigiettevõttest, sh Eesti Post, tuleks seetõttu erastada, on viidanud ka IT-ettevõtja Jaan Pillesaar Äripäeva raadio 16. mai saates „Isemajandav Eesti“. Tema sõnul näitab maailmapraktika, et kõik erakapitalile või börsi kaudu rahvale kuuluvad ettevõtted on kasvanud mitu korda, samas kui riigifirmade suurus on jäänud muutumatuks.
Üks vastuargument erastamisele on Tammisti viidatud vajadus universaalse postiteenuse järjepidevusele ning kvaliteedile muu hulgas maapiirkondades ja seda taskukohase hinna eest. Kuid seda on võimalik tagada ka ilma, et Eesti Post oleks riigi omanduses – riigile jääb alati võimalus eraettevõtjalt teenust maapiirkonda osta, samas kui ülejäänud postivõrk ja selle efektiivsus jääks põhinema erakapitalile.
Vastuargumendina erastamisele nähakse sageli ka teenuse strateegilisust julgeoleku seisukohalt. Pillesaar on viidatud saates ka selle kummutanud, sõnades et vajadusel, näiteks sõjaolukorras, võtab riik nii või teisiti strateegiliste tähtsustega objektid eraettevõtjalt üle. Erainvestor on aga seejuures õnnelik, et tema vara kaitstakse.
Kui riik ei soovi oma ettevõttest loobuda täiel määral, võib ta jätta endale selles osaluse. Tõsi, mitte enamuse, sest sel juhul ei muutuks Eesti Post atraktiivseks erainvestorile. Pillesaar on viidanud, et riigi suur osalus vähendab vara potentsiaali ja seeläbi ka väärtust.
Seotud lood
Seekordses saates "Isemajandav Eesti" keskendume erastamisele. Otsime vastust küsimusele, milliseid riigi osalusega ettevõtteid ja riigi pakutavaid teenuseid oleks otstarbekas erastada.
Rahandusminister Toomas Tõniste leiab, et Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni 49protsendiline osalus on võimalik börsile viia tuleva aasta esimeses pooles, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti üks rikkamaid inimesi ärimees Oleg Ossinovski arvustas intervjuus ERRile teravalt riigi liigset sekkumist majandusse, öeldes, et see paneb tõdema, et me ei ela mitte kapitalistlikus, vaid sotsialistlikus riigis.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele