Ettevõtja vajab ajakohast äriregistrit

Tänase Äripäeva pealoost selgub, et üks endine vandeaudiitor allkirjastas poolesaja ettevõtte möödunud aasta majandusaasta aruanded, kuigi tal oli keeld vandeaudiitorina tegutseda juba alates 2018. aasta aprillist. Ometigi ei saanud ettevõtted äriregistrist vastavat infot ja peavad nüüd oma majandusaasta aruande uuesti tegema, kulutades sellele raha ja aega.

Äripäev leiab, et kui selline olukord sai tekkida, on see kellegi tegemata jäänud töö. Ei ole normaalne, et audiitorilt on tegevusluba ära võetud ja see kajastub audiitortegevuse registris, kuid e-äriregistri süsteem võimaldab seda inimest ka 10 kuud hiljem majandusaasta aruandele audiitoriks määrata. E-riigis peab info paremini liikuma.

Tegu on hoiatava näitega, mis sunnib meid tõdema, et rahaasjades ei pääse „usalda, aga kontrolli“ põhimõttest. Samas on raske nõuda, et peaksime lakkamatult kõike üle kontrollima, kui oleme varem veendunud, et asjaga on kõik korras. Nii oli ka üks audiitori klientidest, AS Plasto, tellinud temalt töid aastakümne vältel ega osanud kahtlustada, et ta ühtäkki vandeaudiitorina tegutseda ei tohi.

Ettevõtjate poolt vaadatuna on probleemiks e-äriregistri süsteem, kus tuleb majandusaasta aruande juures sisestada audiitorettevõtja ning seejärel valida konkreetne vandeaudiitor. Audiitorite valiku pakub e-äriregister ise süsteemis olevate audiitorite seast. Loomulikult poleks süsteem tohtinud pakkuda vandeaudiitorit, kellel pole luba tegutseda. Kui usaldusväärseks peetav süsteem audiitorit ise pakub, ei peaks ettevõtjal vaja olema täiendavat kontrolli teha.

Selleks, et info jõuaks ühest registrist teise tõrgete ja viivitusteta, peavad ühe laua taha istuma inimesed rahandusministeeriumist, mille alla kuulub audiitortegevuse register, ja justiitsiministeeriumist, mille alla kuulub äriregister.

Tõenäoliselt polnud kellelegi pähe tulnud, et vandeaudiitorilt võidakse kutsetunnistus ära võtta, kuid ta jätkab teenuse pakkumist. Kuigi äriregistri süsteem võimaldas ettevõtjal teda vandeaudiitoriks määrata, oli tal siiski võimalus ja lausa kohustus neid töid mitte aktsepteerida.

Selleks, et vandeaudiitoriks saada, peab läbima edukalt kutseeksami, kus lisaks auditeerimisreeglistiku tundmisele tuleb näidata teadmisi raamatupidamise, maksunduse, rahanduse ja äriõiguse vallas. Vandeaudiitorilt nõutakse laitmatut reputatsiooni ja usaldusväärsust: audiitor peaks kõikides kutsealastes ja ärisuhetes olema otsekohene ja aus. Antud juhul oleks ta pidanud kliente ausalt teavitama, et tal puudub vastav luba.

Raske on uskuda, et inimene ise arvas, et tal on õigus vandeaudiitorina tegutseda, kui ka kohus, kuhu ta pöördus ja taotles esialgse õiguskaitse raames vandeaudiitorina jätkamise luba, jättis selle taotluse rahuldamata.

„Vältida seda, et keegi kuritarvitab süsteemi, on üsna keeruline,“ nendib ka audiitortegevuse järelevalvenõukogu esimees Siim Tammer. Sellegipoolest tuleb vähemalt info eri registrite vahel liikuma saada, et ettevõtjatel oleks audiitorite kohta info lihtsasti kättesaadav ja eri registrid ei annaks vastuolulist infot. Kuigi tegu on üksikjuhtumiga, tuleb teha kõik, et välistada selle kordumine.