Avalikkuse huvides on tõde, mitte PR-mull ja juriidiline häma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Paljud probleemid jääksid pikaajaliste halbade tagajärgedeta, kui avalikkus mõistaks eos teemade tõsidust ega laseks neil sumbuda, enne kui selgus majas ning kujunenud seisukohad, mis võimaldaksid saadud puhtalt lehelt alustades edasi minna. Negatiivseid näiteid leiab viimasel ajal rohkesti nii majandusest (rahapesu panganduses), poliitikast (erakondade rahastamine, poliitiline korruptsioon) kui ka tippspordist (suhtumine valemänguritesse).
Eesti ühiskonnas pole eetikaga laiemalt asjad korras. Äripäeva hinnangul kannab meie hoiakute puhta palge eest laiemat vastutust kogu eliit. Poliitikud, ettevõtjad, teadlased peavad hoolitsema selle eest, et riigi maine ja arengu seisukohast oluline ei upuks probleemide korral PR-mulli ja juriidilisse hämasse. Vajame selgeid ausaid fakte ja hinnanguid, mitte pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmist. Mistahes kriisi kiire lappimine võib päästa vaid lühiajaliselt. Igasugune klaarimata jäänud jama jõuab ringiga tagasi, suure tõenäosusega varasemast hullemal kujul.
Danske juhtum avas justkui Pandora laeka. Pankade rahapesu kohta tuleb päevavalgele üha uusi asjaolusid. Iga niisugune infokild lööb järjekordse haava kõikuvasse usaldusse. Järelevalveasutuste, aga ka üha uute kahtluse alla seatud pankade avameelsus ja vigade tunnistamine oleks see, mida kuulda tahaks. On ilmne, et usalduse puudumine pärsib otseselt investeeringuid. Süsteemi tekkinud jäikus ja inertsus muudab panganduse kallimaks. Keskkonnas, kus äririske ei võeta ja pole paindlikke lahendusi, ei leia ka ettevõtjate lennukad ideeseemned enam väetiseks hädavajalikku kapitali.
Poliitikas on mõned mõjuvõimuga kauplemise ja altkäemaksu pakkumise või selle vastuvõtmise juhtumid jõudnud kohtulahendini. Ometi pole isegi nii selgete juhtumite puhul, nagu näiteks endise ministri Villu Reiljani kaasused, ühiskonna tauniv hoiak üldine. Kalev Kallo jätkas Eesti Panga nõukogus hoolimata kohtuasjast. Kuni räägime süsteemi ohvreist ja kallutatud jõududest, kujundame hoiakutega vaid omamaist korruptsioonikultuuri. Näeme ka, kuidas erakondade rahaasjade on selguse saavutamise asemel eesmärk ennekõike avalikkuse tähelepanu muudele teemadele juhtimine.
Murdmaasuusatamisega seotud dopingulugudes on funktsionäärid eelistanud tõele näkkuvaatamise asemel palgata suhtekorraldajaid ja maksta advokaatidele. 2011. aastal Andrus Veerpalu ja Mati Alaveri juhtumis toodi mängu tippteadlased Krista Fischer ja Sulev Kõks, kes sportlaste praeguste ülestunnistuste kontekstis on vähemasti eetiliselt asetatud äärmiselt ebamugavasse rambivalgusse.
Valet saab vaid üürikeseks ajaks tõena paista lasta, pettust ei õnnestu lõputult varjata aususe viigilehega. Eliidil peab senisest enam olema julgust loobuda ringkaitsest ja nimetada asju nende õigete nimedega. Vähem häma, rohkem teadmisi. Isegi kui faktid on karmid või valusad, on ühiskonnal ainult tõe paistel lootus õigeid sihte seada.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?