Netiajastu jaekaubandus vajab värsket lähenemist

Tänane Äripäeva kaanelugu räägib sellest, kuidas üha rohkem toidulisandeid, riideid ja muid kaupu tellitakse Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu makse maksmata, sest Omniva ei jõua kõiki kaupu kontrollida ja tolli saata. See tekitab kaupu legaalselt maale toovate ettevõtjate hinnangul ebaausat konkurentsi ja riigil jääb saamata miljoneid eurosid maksutulu.

Äripäeva arvates räägib see sellest, et nii nagu näiteks Uberi ja Airbnb puhul, toimub inimeste tarbimisharjumustes tänu internetikaubandusele muutus, mistõttu muutuvad ka ärimudelid, seades meid tasakaalupunkti otsingule: arengut ei saa ega tohigi takistada, kuid tagada tuleb võrdsed reeglid ja konkurentsitingimused kõigile.

Internet on muutnud radikaalselt meie suhtlusviise ja avardanud maailma sedavõrd, et peame infoajastul selle kasutamisvõimalust lausa inimõiguseks. Kui paarkümmend aastat tagasi rentis ettevõtja äripinna ja avas poe, ostis ajakirjanduses reklaami ning ümbruskonnast hakkaski kliente voorima, siis internet muutis kõik: äri ei ole enam lokaliseeritud. Kaupu ja teenuseid saab interneti vahendusel pakkuda kogu maailmale.

Kuna kirjad liiguvad nüüd valdavalt internetis, on Omniva äri keskendunud üha enam pakkide vahendamisele. Eestlased tellivad internetist aina rohkem kaupu: statistikaameti mullustel andmetel ostis viimase 12 kuu jooksul internetis mõne toote või teenuse 68 protsenti internetikasutajatest. Ligi pooled välismaalt saabuvatest saadetistest jõuavad Eestisse Hiinast, järgnevad USA ja Suurbritannia.

Nii polegi ime, et kohalikud müüjad peavad konkureerima mitte vaid omavahel, vaid ka teiste riikide kaupmeestega. Tarbijale ei saa ette heita, et ta soovib kaupa võimalikult odavalt osta. Kui Omniva tuvastaks kõik tolli alla käivad pakid ja maksuamet need siis maksustaks, oleks konkurentsiga kõik korras ja ka makse laekuks rohkem. Ametlikult tuleks maksta käibemaks kõigilt väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud kaupadelt, mille väärtus ületab 22 eurot. Kui paki hind on üle 150 euro, tuleb tasuda ka tollimaks. Ettevõtted, kes võrdsete tingimuste juures ellu jääda ei suuda, peavad asjad kokku pakkima ja see ongi asjade normaalne käik. Paraku ei suuda Omniva oma tööd tõhusalt teha, sest üüratut kogust pakke kontrollitakse füüsiliselt. Tehnoloogia pole veel järele jõudnud.

Nagu ikka, jäävad suurfirmad ja riik kiiretest muutustest maha, kuid probleem laheneb iseenesest: aastal 2021 maksustatakse käibemaksuga kõik kolmandatest riikidest pärit saadetised, mida ettevõtted eraisikutele saadavad.

Kuid see on vaid üks probleem, mille internet on jaemüügiäridele tekitanud. Detsembris kirjutasime jaekaupmeeste murest, et Facebooki gruppides uute asjadega äritsemine on läinud üle igasuguse piiri ja sisuliselt on see varjatud ettevõtlus, mille pealt makse ei maksta. Spordipoodide omanikud tõdesid, et hakkavad muutuma internetiäride proovikabiinideks. Sealjuures tellitakse kaupu ka Euroopa Liidust, mille pealt makse ei pea maksma.

Nii nagu korteri- või sõidujagamise puhul, satuvad vanad ärimudelid löögi alla. Neid ei pea päästma, kuid uutel ei pea olema ka eelist. Eestil on siin võimalus luua maailmas eesrindlikud seadused, mis loovad võrdsed tingimused, pärssimata seejuures inimeste ettevõtlikust.