• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,77%38 961,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2251,77%38 961,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 13.05.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahva õiglustunde riive õnnistab korruptsiooni

Avalik õiglustunne kohtukaasuste puhul pole õigusriigis vähem oluline süütuse presumptsioonist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rahva õiglustunde riive õnnistab korruptsiooni
  • Foto: Anti Veermaa
Äripäev tunneb tõsist muret negatiivsete mõjude pärast, mis võib tabada Eesti ärikultuuri eelmisel nädalal alanud Tallinna Sadama kohtuprotsessi tõttu. Kokku kümne süüdistatava kaitsjate senistes avaldustes ilmneb veenvate argumentide puudumine. Advokaadid teevad loomulikult oma tööd, aga kui protsessi tulemus ei anna õiglast hinnangut korruptsioonile, kujundatakse ja kinnistatakse ühiskonnas valesid hoiakuid.
Endised Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil nõustusid süüdistuse järgi võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt, et nende lepingulised suhted Tallinna Sadamaga sujuksid võimalikult soodsalt. Prokuratuuri väitel võtsid Tallinna Sadama eksjuhid riigifirma eesotsas avalikke ülesandeid täites altkäemaksu ametiisikutena. Kaitsjate hinnangul Kaljuranda ja Kiili aga sel viisil käsitleda ei saa ning see teeb ka süüdistamise võimatuks. Kõne all on ka võimaliku kuriteo aegumise võimalus. Lisaks tõstatas altkäemaksu andjana kohtu all oleva Tõnis Pohla kaitsja huvide konflikti teema: kui 2014. aastal juhtis uurimist Martin Perling, siis kriminaaluurimist alustas tema abikaasa Lavly Perling.
Õigust mõistab õigusriigis kohus. Kuid risk, et süütuse presumptsiooni ja otsitud seletuste viigilehega kaetud häbi tõttu saab avalik õiglustunne haavatud, näib praegu ähvardavalt suur. Endine õiguskantsler Allar Jõks on nentinud, et liigne juriidilisus ja sõrmega paberis kinni olemine võib takistada üldinimlike väärtuste tajumist: „Sellist ühiskonna liikmete „kõhutunnet” võikski nimetada selleks salapäraseks rahva õiglustundeks.“ Teisisõnu ei pea kodanikul olema juriidilist haridust, et tajuda vastuolu tegude juriidilise korrektsuse ja tegeliku olemuse vahel.
Tallinna Sadama eksjuhtide kaasuse menetluse algusfaas meenutab mõneti kurikuulsa maadevahetuse kohtuasja esimest vaatust, kus ülimahuka süüdistusmaterjalini esialgu justkui ei jõutudki. Kogutud tõendid, õieti nende kogumise meetodid, kohtule ei sobinud. Samas peegeldus läbi meedias avalikustatud materjalide, millist suhtlemiskultuuri viljelesid endine minister Villu Reiljan ja teised kohtualused, ning viide menetlustoimingute rikkumisele mõjus näkku irvitamisena. Ning kui järgmised kohtuastmed kuni riigikohtuni süüdimõistmise kinnitasid, ei tekkinud kellelgi tunnet, et kohtualustele tehakse alusetult liiga.
Mõnele rohkem lubatud?
Iga kahtlus ei too kaasa süüdimõistmist. Ka seadusevastase teo toime pannud inimene ei pea olema määratud igaveseks musta nimekirja. Kuid üleolev suhtumine annab märku, et sellele, kuidas asjad peaksid käima, võib vabalt vilistada. Ja nii võivad ka korruptsioonikahtlusega inimesed saada uusi vastutavaid töökohti koos palga ja muude hüvedega. Avalikkusele antakse nii signaal, et kui vaid jagub mõjukust ja raha, ongi rohkem lubatud.
Tallinna Sadama kohtuprotsess alles algas. Prokuratuur on materjalid kokku pannud, kaitsjad rääkinud, kedagi pole veel süüdi mõistetud. Avalikkuse esmane ootus on, et eeldatavalt pikk kohtuvaidlus tuleks tõepoolest sisuline, mitte tähenärimine praalimise saatel. Sel kohtuasjal on kahtlemata ka laiem mõõde: mida vastutaja (juht) võib ja mida ei või teha. Ning seda nii juriidilisest kui eetilisest vaatenurgast lähtudes.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele