Pärnu juhtimiskonverentsil kuulutatakse välja Eesti parim juht. Kolm tänavust nominenti on oma suhtumise ja tegudega eeskujuks kõigile juhtidele nii äris kui avalikus sektoris, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev aitab taas valida Eesti parimat juhti ja teeb seda kindlal põhjusel. Juhtidest oleneb ettevõtete ja organisatsioonide, aga laiemalt riigi ja ühiskonna ning seeläbi kogu maailma käekäik. Rekordiline arv esitatud kandidaate – noori ja vanu, mehi ja naisi, avalikust ja erasektorist – ühtekokku 180 inimest, näitab, kui oluliseks peetakse head juhti, aga ka juhtimise ja juhtimiskultuuri mõtestamist üldse. Järjekorras kuuenda konkursi korraldasid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Äripäev, Postimees, Pärnu Konverentsid ja Luminor.
Kolme finalisti-nominenti iseloomustab lai haare ja visioon. Need on advokaadibüroo Sorainen juht Aku Sorainen, Coop Eesti juht Jaanus Vihand ja Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Žürii arvestas valiku tegemisel juhi mainet, panust ühiskonda ja organisatsiooni pikaajalisi tulemusi. Silmapaistvad juhid veavad organisatsiooni, mille eesmärk on suurem kui vaid kasum. Igaühel neist kolmest on tegevuses selge ambitsioon ja missioon. Nende eeskuju ja kogemused väärivad tähelepanu ja järgimist.
Spordis on ütlemine „Võidavad mängijad, kaotab treener“. Võitudeni viiv juhtimistarkus on ühtaegu suur saladus ja teistpidi oskus teha lihtsaid loogilisi loomulikke otsuseid. Briti juhtimisguru James McGrath kirjutab: „Juhtimine nõuab juhilt pelgalt kaht asja: ta peab suutma inimesi veenda, et ta liigub kuhugi (olgu see siis eesmärkide saavutamine või ületamine) ja et temaga tasub sel teekonnal ühineda.“ (
„Suure juhtimistarkuse väikese käsiraamat“, Äripäev 2019)
Need kolm Eesti tippjuhti on tegutsenud ja tegutsevad igaüks visalt oma eesmärgi suunas. Aku Sorainen teadis juba üheksakümnendatel, et loob Balti riikide ülest ettevõtet. Risto Mäeots kavatseb kasvatada Magnetic MRO käibe viie aasta jooksul neljakordseks – 350–400 miljoni euroni. Jaanus Vihand kasvatab Coop Eestit järgmise viie aastaga miljardilise käibega ettevõtteks. Seejuures rõhutavad kõik kolm, et tulemuseni saab jõuda ainult koos oma töötajatega. Aku Sorainen nimetab õigete inimeste leidmist lausa juhtimise eesmärgiks. Juht peab looma keskkonna arenemiseks, andma vabaduse ja ka vastutuse.
Juhiks saadakse õppides ja tööga
Eespool mainitud McGrathi raamatus leidub teiste seas USA akadeemiku ja juhtimiskonsultandi Warren Bennise mõttetera: „Kõige ohtlikum juhtimismüüt on see, et juhioskused on kaasa sündinud. See müüt väidab, et inimestel lihtsalt kas on teatud karismaatilised omadused või ei. See on rumalus. Juhiks saadakse, mitte ei sünnita.“ Ka Eesti parimad juhid kinnitavad, et õppida ja areneda tuleb iga päev, hea juht pole kunagi ilmeksimatu ega valmis. „Kui mul on tunne, et ma enam ei õpi, siis olen surnud,“ on öelnud Jaanus Vihand. „Kui tunned end toas kõige targemana, siis lahku toast,“ rõhutab Risto Mäeots ühe oma kunagise mentori sõnu.
Tehnoloogia areneb, muutes kiiresti maailma meie ümber, ning juhtidel on suur väljakutse, et neis oludes toime tulla. Näiteks mõista nutipõlvkonda, kes tööturule siseneb, muutuvat majandust. Eesti parimad juhid on oma kollektiividele ja partneritele tõestanud, et nad on selleks valmis. Ka laiemal avalikkusel tasub neid kuulata.
Seotud lood
Äsja kuulutati Pärnu juhtimiskonverentsil välja selle aasta parim juht. Tänavu pälvis selle tiitli Coop Eesti juht Jaanus Vihand.
Eesti parima juhi konkursi finalist, Coop Eesti juht Jaanus Vihand peab enda eeliseks teiste juhtide ees tahet teha pikka aega rasket tööd ja mitte alla anda. Oma nõrkuseks loeb aga liiga paljude võimaluste jagamist.
"Mul on olnud rõõm töötada noores kollektiivis. Noores kollektiivis on palju entusiasmi. Minuvanustega, ma kardan, entusiasm väheneks ja küünilisus kasvaks," hindas konkursi "Parim juht 2019" finalist Aku Sorainen, mida on vanadel juhtidel õppida noortelt.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.