Kuna audiitorite maine on viimasel ajal kahjustada saanud, ei saa arvutusekspertide hillitsetud lähenemine enam senisel kujul jätkuda, samme tuleb astuda nii seaduse täpsustamise kui kutse-eetika tasandil, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui audiitor avastab ettevõtte majandusaasta aruandes nähtavaid ebaselgusi, seaduserikkumistest rääkimata, tuleb need selgelt esile tuua. Äripäeva hinnangul sarnaneb audiitorite tegevus vaatamata (ja osaliselt tänu) sõnades seatud erakordselt kõrgetele kutse- ja eetikastandarditele liialt munadel kõndimisega. Mädamunagi saab soovi korral kirjeldada kui muna, ehkki see on söögikõlbmatu ja levitab paha haisu. Teisisõnu jäävad audiitori märkused kas liiga üldisteks või esitatakse need eraldi aruandes juhtkonnale, mille võib kahtlustava silma eest seifisügavusse peita.
Probleemsete hoiu-laenuühistute ERIAL ja Eesti Areng audiitor Aleksei Kisseljov on kaks aastat järjest saanud audiitorite järelevalvelt teravat kriitikat oma töö kohta.
Tavaliste inimeste miljonitega põhja läinud hoiu-laenuühistuid ERIAL ja Eesti Areng auditeerinud Aleksei Kisseljov soovitab ühistud järelevalve alla panna. Samal ajal tekitab laiemalt juba aastaid segadust ühistute seaduse kahe paragrahvi täitmine ja kontroll.
Kindlad häirekellad: absurdne intress, tohutu reklaam ja peod Kroonikas
Reedel Tartumaal Kambja Hoiu-laenuühistus kogunenud ühistute liidu juhatus muretseb, et rahva arusaamine ühistulisest tegevusest on alla igasuguse arvestuse. Seetõttu kannatab kõigi ühistute maine ja lihtsad inimesed saavad koledasti petta.
Vigu teha on täitsa normaalne, Äripäevalgi on tulnud oma eksimusi tunnistada, riigi asi on aga hoida mängureeglid paigas, et petturid platsile ei pääseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”