Hoiu-laenuühistute koosolek Kambjas: pätid tekitavad tohutu mainekahju
Reedel Tartumaal Kambja Hoiu-laenuühistus kogunenud ühistute liidu juhatus muretseb, et rahva arusaamine ühistulisest tegevusest on alla igasuguse arvestuse. Seetõttu kannatab kõigi ühistute maine ja lihtsad inimesed saavad koledasti petta.
Kambjas kogunes praegu toimuvast murelik hoiu-laenuühistute liit, pildil vasakult: Maria Peldes (Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu); Uno Silberg (liidu juht); Heimar Lenk (Põlvamaa Hoiu-laenuühistu); Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu); Martin Loimet (Tartu Hoiu-laenuühistu); Linda Sossi (Kambja Hoiu-laenuühistu); Helle Virt-Lenk (Põlvamaa Hoiu-laenuühistu). Foto: Mari Mets
Pärast seni suurima liikmeskonnaga Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti väljakuulutamist septembri lõpus astus Tartu Hoiu-laenuühistu uksest sisse mees, kelle imestus oli suur. "Miks te veel tegutsete? Kas pankrotis ei peaks olema?"
Hoiustajatele 18 miljonit eurot võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees oli viimati Andrei Hrustaljov, kes oli ühel hetkel sama menukas õppejõud kui Kristjan Liivamägi.
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
Tavaliste inimeste miljonitega põhja läinud hoiu-laenuühistuid ERIAL ja Eesti Areng auditeerinud Aleksei Kisseljov soovitab ühistud järelevalve alla panna. Samal ajal tekitab laiemalt juba aastaid segadust ühistute seaduse kahe paragrahvi täitmine ja kontroll.