Eesti ajakirjandus ei ole praegu ohus, isegi kui ajakirjanikud muud väidavad
Ajakirjandus peab jälgima, et ta iseennast teistmoodi või eriliselt ei kohtle. See on professionaalsuse küsimus. Ja see on ka usaldusväärsuse küsimus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva toimetuse meelest on Eesti meediaväljaanded sel suvel kahel korral ületanud hea maitse piiri enda tegevust puudutavaid seadusemuudatusi kritiseerides. Peame silmas just vastureageeringute mastaapsust. See tekitab lugejas arusaamatust, sest palju olulisemad teemad ühiskonnas ei leia niisugust käsitlust nagu meediat ennast puudutavad seigad. Ja annab alust kahtlusele, et muudegi teemade kajastamisel võidakse lähtuda mingitest enda või kellegi kolmanda osapoole huvidest.
Kui küsitava sisuga sotsiaalmeedia ja selge ideoloogiaga tasuta uudiste portaalide kummardamises ei nähta julgeolekuohtu, siis juba see peaks meid murelikuks tegema, kirjutab maakonnalehe Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnisson ajendatuna ajakirjandusele terendavast käibemaksutõusust.
Ajakirjanduse käibemaksu tõusuga ei karistata mitte ainult meediaettevõtteid ja seeläbi lugejat, vaid nõrgema ajakirjandusega pannakse löögi alla demokraatia, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.