Poliitikute asi on luua ettevõtjatele soodne keskkond ja pakkuda kindlustunnet – siis ja ainult siis saab tõepoolest juhtuda, et väärtust loov ärielu lööb halvad väljavaated uppi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Valitsus tutvustas riigieelarvet ja riigieelarve strateegiat. Eesti Panga juhid esitasid majandusprognoosi. Ehkki tunneli lõppu pannakse lamp põlema, ei tekita praegused raamid ja ettevaated kuigivõrd helgeid tundeid.
Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.
Valitsus peab riigi rahakotti haldama kuluefektiivselt, kuid ei peaks kartma defitsiiti, rääkis „Kuumas toolis“ INVL Life'i Eesti investeeringute strateeg Rait Kondor.
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi langeb sisemajanduse kogutoodang rohkem, kui juunis prognoositi. Oluliselt kehvem on ka riigi eelarvepositsioon.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.