Kultuur ja ettevõtlus peavad omavahel lähenema, kuid mitte üksnes seeläbi, et eraettevõtted hakkavad suuremas mahus kultuuri toetama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Meid on juba solidaarselt kärbitud,” seisis nädal tagasi
Stenbocki maja ees piketeerinud näitlejate ja teiste teatritegijate suurel plakatil. Sellesama loosungi all toodi välja, kui nirult on aastate jooksul tõusnud kultuuritöötaja miinimumpalk, mida paljud teatritöötajad asjaosaliste kinnitusel teenivadki.
Viimastel aastatel on kultuuriministeeriumi kulude ja investeeringute osakaal riigieelarvest üsna tempokalt kahanenud, kukkudes 2021. aasta 2,44% pealt tänavuseks 1,96% peale. Tuleval aastal, mil ees ootab see va solidaarne kärbe, langeb vastav näitaja juba 1,77%ni. Ministeeriumi eelarve väheneb ka nominaalselt – tänavusega võrreldes 5%.
Ja ometigi võib väita, et Eesti riik panustab kultuuri märkimisväärselt, sest kui võrrelda Euroopa riikide sellekohaseid kulutusi suhtena SKPsse, siis selle põhjal kuulub Eesti esimesse otsa.
Äripäeva meelest viitab niisugune kahetine olukord asjaloole, et kultuurisektori rahaline seis vajab kestlikkuse tagamiseks ulatuslikumat sorti ümberkorraldusi. Praegust kriisi tuleks rakendada tõukena, mis aitab saavutada vajalikke muudatusi.
Seotud lood
Kultuuritöötajate palkade külmutamise vastu võitlevad näitlejad piketeerivad täna Stenbocki maja ees, et näidata vastumeelsust praegusele kärpepoliitikale, ütles näitlejate liidu esimees, Vanemuise teatris töötav näitleja Reimo Sagor.
Ka kultuurivaldkond jääb tänavu kärpekääride vahele. Ent ehkki raha on justkui vaja niikuinii igale poole, tunnevad eriti kultuuriministeeriumi haldusalas toimetajad, et aastate jooksul on neid niigi kärbitud.
Erakorralisele laskemoonale kulub nelja aastaga vaid pool rahast
Eelarverevisjoni tulemused jäid oodatust märgatavalt väiksemaks. Järgmist säästukohta otsitakse riigirahanduses investeeringute arvel ning vajaduspõhiste toetuste kehtestamise näol.
Loe eelarve seletuskirja!
Eesti tuleva aasta eelarve tulud kasvavad 5,2 ja kulud 3,5 protsendi võrra.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”