Kes on kaupleja Alex?

Sel kevadel sai Alex ühe õnnestunud tehingu eest kopsaka, mitme kuupalga suuruse preemia, samuti oli tema tulumaksutagastus ootamatult suurem. Kokku langes talle sülle 10 000 eurot, millega mees otsustas teoks teha ammu hautud plaani: proovida kauplemist.

Alex on aktsia- ja valuutaturge jälginud kõrvalt mõnesuguse huviga juba varem, ta on katsetanud kauplemist virtuaalportfelliga ning osalenud paar aastat Börsihai mängus. Nüüd tunneb ta end sedavõrd kindlalt, et julgeb proovida ka reaalse rahaga börsil mängimist.

Eesmärk on edestada Toomast

Ettevaatliku mehena ei taha Alex endale esialgu liiga kõrgeid sihte seada. Ise on ta mõelnud, et kui õnnestub investor Toomase tootluse eesmärki (12% aastas) edestada, oleks väga hästi. Teenitud kasumit - kui kõik peaks laabuma - mõtleb Alex esialgu samuti kauplemiseks kasutada. Kui aga teenistust peaks juba päris palju kogunema, on tema unistus üllatada oma peret ühe talvise soojamaareisiga. Kui kauplemisega peaks õnnestuma sissetulekut veelgi märkimisväärsemalt kasvatada, siis kavatseb Alex panustada teenitud raha muretu vanaduspõlve kindlustamiseks.

Alles oma kauplejatee alguses seisev Alex ei ole veel endale kindlat kauplemisstiili ega -strateegiat valinud; ta pole kindel, milline strateegia talle enim sobibki. Seepärast on ta otsustanud esialgu ennast mitte piirata, vaid proovida ära erinevad ideed ja erinevad teed. Aastaid kauplemist pealt vaadanuna on tal tekkinud mõtteid ja ideid, mida ta kindlasti kasutada kavatseb. Samuti on Alex otsustanud end mitte ajaliselt piirata ning katsetada nii päevasisest kauplemist kui ka pikaajaliste panuste tegemist.

Kauplemine pole põhitöö

Oma perele elatist teenida kavatseb Alex endiselt müügijuhina. Põhitöö ja pereelu jätavad talle kauplemisega tegelemiseks aega vaid tund-paar hilisel õhtul või varasel hommikul. Kauplemisega ta põhitööd asendada ei plaani, mistõttu pole ka tal nui neljaks õnnestumise survet, mis kummitab paljusid professionaalseid kauplejaid. Ta on ka teadlik kauplejate kõige raskemast kutsehaigusest - oskamatusest rahulikult paigal olla - ja kavatseb ennast selles suhtes rangelt jälgida. Ehk teisisõnu on tema moto: kui ei ole ühtki head kauplemisideed, tuleb rahakotirauad kinni hoida.

Samal ajal kauplejana alustamisega hakkab Alex pidama blogi, kuhu paneb igal argipäeval kirja talle tulnud kauplemisideed, õnnestunud ja ebaõnnestunud tehingud, oma mõtted ja tunded. Sellest blogist loodab Alex endale ka veidi teistsugust moraalset pidepunkti - kui tuleb tehinguidee, mida on häbi blogisse kirja panna, ju siis on parem jätta see idee üldse teoks tegemata.