Uue auto valimine ei pea olema peavalu

Enne uue auto valikut mõtle:

Kui palju Sa sõidad?

Nii nagu inimestel, tekivad ka autodel ajaga tervisemured. See omakorda tähendab suuremaid või väiksemaid lisakulutusi remondiks. Ka autode vastupidavus on varieeruv – mõni veab muretult välja 150 000 km läbisõiduni, teine sootuks 200 000-ni. Kasutatud autode puhul on läbisõidu jälgimine üks olulisemaid tegureid. Välisriigist ostetud kasutatud autode puhul on masinatel varane keskeakriis lähedal või on seda püütud teatud juhtudel spidomeetri näidu tagasi kerimisega varjata.

Kas sõidad rohkem linnas või maanteel?

Sõltuvalt kasutuse alast tuleb arvestada mootori võimsuse, kütuse kulu, aga ka parkimisega seonduvate lisakuludega. Piltlikult öeldes on rahakotile oluline, kas igapäevaselt 100 km uhades sööb auto maanteel neli või kaheksa liitrit kütust. Talvises tuisus ja libeduses pole ohutuse seisukohalt vähemoluline ka asjaolu, kas maanteel on võimalik sisse lülitada nelikvedu või mitte.

Mis otstarbeks autot kasutad?

Auto suurus, aga ka kompaktsus aitavad valikut kitsendada. Vähe on neid, kes ostavad auto ainult endale. Seetõttu tasub mõelda ka pere suurusele ja lemmikloomadele, aga samamoodi ka hobidele. Nii mõnigi meelishobi nõuab teinekord vägagi mahukat pagasiruumi.

Kas Sa oled valmis võtma riski ootamatute kulutuste puhul?

Kasutatud autode puhul võivad ette tulla ootamatud kulud remondile. Uute autode puhul katab sedasorti ettearvamatused garantii. Enne auto soetamist ja kulude kokkulöömist tasub arvesse võtta ka kindlustuskulu, mis sarnaste autode puhul võib erineda. Rahutunde huvides on kindlustus siiski asendamatu.

Kas soetada auto liisinguga või säästude eest?

Sõlmides liisinguandjaga kasutusrendilepingu on võimalik autot vahetada lepinguperioodi lõppedes ilma, et auto müügiga tuleks ise pead murda. Liisingu plussiks on ka püsiv igakuine kulu ning puuduv vajadus ühekordset suurt investeeringut teha. Kuid loomulikult tuleb liisingu puhul läbi kalkuleerida intress ja vajadusel konsulteerida asjatundjatega.

Järgmise sammuna tasub vastata paarile põhimõttelisele küsimusele, mis uue auto veelgi lähemale aitavad tuua:

Uus või kasutatud auto?

Teades korraliste hoolduste hinda ja umbkaudset aastast läbisõitu, on võimalik uuele sõidukile kuluvat raha küllaltki täpselt planeerida. Kõik kulukad ootamatused katab seejuures valmistajagarantii. Kasutatud autot soetades tekib aga küsimusi kohe juurde. Üle ega ümber ei saa auto ostueelsest kontrollist, mis annab kindlustunde, et uus pereliige on üldse täie tervise juures.

Kellelt kasutatud sõidukit osta?

Valikuid on seejuures mitu: kas osta kasutatud sõiduk margiesindusest, mõnest kasutatud autode müügile spetsialiseerunud ettevõttest või hoopis eraisikult? Esindusest kasutatud auto soetamine võib olla küll veidi kallim, kuid üldjuhul on seal müüdavad autod kontrollitud, läbinud ostueelse ettevalmistuse ning kindla ajalooga. Tihti antakse esindusest ostetud kasutatud sõidukile kaasa ka müüjapoolne garantii.

Mitteesindusest kasutatud autotostes võiks teha sõidukile margiesinduses ostueelse kontrolli, kus vaadatakse üle auto tehniline seisukord, ajalugu ja võimalike puuduste leidmisel tehakse nende kõrvaldamiseks hinnakalkulatsioon.

Eraisikult kasutatud sõidukit ostes tuleb arvestada, et hilisemate pretensioonide esitamine on raskendatud. Plussiks on aga see, et veidi rohkem ise taustatööd tehes võib leida endale sobiva sõiduki soodsama hinnaga. Kindluse mõttes tasub alati lasta auto enne ostu esinduses siiski üle vaadata ning vajadusel tellida hindamisakt.

Kuidas kontrollida auto tausta?

Eesti ajalooga sõidukite puhul on võimalik Maanteeameti avalike päringute keskkonnas VIN-koodi ja registrinumbrit teades kontrollida sõiduki osalemist liiklusõnnetustes, läbisõitu ja tehnoülevaatuste andmeid. Sarnased portaalid (küll tasulised) on kasutusel paljudes Euroopa riikides, seega on võimalik ka Eesti taustata sõidukeid ise kontrollida.

Kokkuvõttes ei tasu valida esimest läikivat neljarattalist ning teha läbimõtlemata kulutusi, vaid valida endale sobiv sõiduk, mis vastaks vajadustele, oleks mõistlike kuludega ega tooks kaasa ootamatuid rahalisi üllatusi.

Raivo PiiborDNB Panga sõidukite liisingu osakonna juhataja