Arvamus: nääluhange või riigihange?

Töötukassa hange haiseb: hanke võitis töötukassa juhi naise venna firma, tegevuse ja töötajateta. Tundmatult firmalt, millel pole majandustegevust, pole töötajaid, mis seega ei tasu ka riigimakse, muu hulgas töötuskindlustusmaksu, mida töötukassa töötule erineval viisil jagab.

Kas tundub imelik?

Aga kui lisada, et Meelis Paavelile kuulub samal alal tegutsev MP-Reklaamtrükk, mille juhatuse liige on tema naine Külli Paavel? Ago Kure õde, nagu tänane Äripäev kirjutab. Meelis Paaveli kolmanda astme hõimlane, nääl.

Riigihangetest rääkides kõrgeneb ettevõtjate hääletoon, muututakse sarkastiliseks. Tuuakse näiteid loodusest, kus asi haiseb umbes sarnaselt, kuid vaidlema pole mõtet minna. Kohtutee võtab raha (miks peab riigilõiv riigihanke vaidlustamise eest olema 10 000 krooni?), pealegi ilmselt ka ei võidaks. Sest sõna "haisema" pole kohtus argument. Kui registrid ei näita normist kõrvalekaldumist ja riigihankeseadust on täidetud, on kõik korras.

Kuid see pole õige. Mõelgem, miks erafirmad ei kasuta oma hangete läbiviimiseks riigihankeseaduses ette nähtud variante? Kui seal ette nähtud viis oleks kõige efektiivsem, võiksid nad seda ju teha.

Mulle näib, et hoolimata üsna väiksest summast töötukassa miljardite kõrval ja faktist, et lihtmenetlusega hange ei näe ette müügikäibe kui kriteeriumi arvestamist, peaks täna kõneks olev juhtum pälvima ametkondade tähelepanu.

Kus ikkagi valmistati ostetud kaup? Kas on kindel, et see tundmatu firma pole mitte mingil moel Meelis Paaveliga seotud? Kuigi mul puudub praegu alus väita, et sellest 400 000 kroonist osa Meelis Paavelile või tema firmale tiksub, on skeemil paha lõhn küljes.