- OMX Baltic−0,83%305,77
- OMX Riga−0,17%872,79
- OMX Tallinn−0,66%1 959,2
- OMX Vilnius−0,53%1 161,45
- S&P 500−3,92%5 448,71
- DOW 30−3,1%40 917,32
- Nasdaq −5%16 721,63
- FTSE 100−1,55%8 474,74
- Nikkei 225−2,77%34 735,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,83%305,77
- OMX Riga−0,17%872,79
- OMX Tallinn−0,66%1 959,2
- OMX Vilnius−0,53%1 161,45
- S&P 500−3,92%5 448,71
- DOW 30−3,1%40 917,32
- Nasdaq −5%16 721,63
- FTSE 100−1,55%8 474,74
- Nikkei 225−2,77%34 735,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hundimägi: maksuäri Jõelähtme vallas
Juhtum puudutab Jõelähtme valda. Eelmise aasta märtsis otsustasid tollased vallajuhid eesotsas vallavanem Toomas Kümmeliga võtta vastu Jõelähtmes asuvat Koljunuki sadamat arendava ettevõtja Andres Vainola pakkumine.
Vainola tegi Jõelähtme valda juhtinud Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikutele ettepaneku, et on nõus suunama oma tulumaksust 5,6 miljonit krooni Jõelähtme valla eelarvesse, kui viimane on nõus tulema appi arendama Koljunuki sadamat.
Vald pidi asutama koos ettevõtjaga mittetulundusühingu ja panema poole Vainolalt laekuvast tulumaksust ehk 2,8 miljonit krooni tema sadama arendusse. Vainola ise elab praegu Viimsi vallas. Jõelähtme vallaga seob teda Koljunuki poolsaarel asuv kinnistu. Vallajuhid oli kokkuleppega nõus.
Kirjeldatud tehingust võitsid mõlemad osapooled. Küsitav on aga see, kas see tehing on kasulik ka teistele omavalitsuse elanikele peale vallajuhtide ja ettevõtja.
Kuidas said kasu vallajuhid?
Sügisel toimusid omavalitsuste valimised. Rahasüst valla eelarvesse võimaldas võimul olnud poliitikutel teha valimiste eel olulisi investeeringuid, millest tähtsaim oli Loo lasteaia ehituse jätkamine. See ehitus jäi toppama eelmise vallavõimu ajal, kes oskas ehitajaks palgata ettevõtja, kelle eesmärk tunduski olevat vallalt raha kätte saada ning siis nelja tuule poole punuma pista. Eelkäijate probleemide lahendamine ehk lasteaiakohtade loomine oli valimiste eel IRL-i poliitikutele ahvatlev võimalus, mille abil üritada hääli korjata.
Kuidas sai kasu sadamat arendav ettevõtja?
Vainola omanduses olev ettevõte oli vallaga sõlminud 99 aastaks Koljunuki sadama hoonestusõiguse. Lepingus oli aga tingimus, et Vainola firma peab sadamahooned ja infrastruktuuri saama valmis kindla aja jooksul. Kui ta seda ei suuda, siis jääb hoonestusõigusest ilma ja peab sadama ostuks kulutatud raha kirjutama korstnasse.
Tõenäoliselt oli just rahapuudus üheks põhjuseks, miks vald ei hakanud ise oma munitsipaalfirma kaudu sadamat arendama, vaid müüs selle eraettevõtjale.
Selgus, et Vainola firmal polnud piisavalt finantsilist võimekust, et kümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivat investeeringut teha. Lahendusena pakkuski ta vallale tehingut, et vald asutab koos temaga MTÜ ja hakkab taotlema sadamarajatiste ehitamiseks Euroopa Liidust abirahasid. MTÜ-l on rahasaamise võimalused palju suuremad, kui erafirmal. Seetõttu võiks makstud tulumaksu vaadata kui investeeringut, mille ettevõtja lootis teenida hiljem laekuvate abirahade kaudu tagasi.
Miks valla ja ettevõtja vaheline tehing ei ole kasulik vallale tervikuna? Me leiame vastuse, kui kõrvutame kirjeldatud tehingu asjaosaliste kommentaare ja paneme kogu tehingu ajateljele.
Hetkel kuum
Vallajuhid väidavad, et tehing oli kasulik, sest nad said raha, et jätkata Loo lasteaia ehitamisega. Vainola väidab, et on Jõelähtme valla elanik juba alates 2007. aastast ehk kohe pärast seda, kui ostis Koljunuki poolsaarele kinnistu. Enam kui 40 miljoni krooni suuruse erakorralise tulu ettevõtlusest sai ta 2008. aastal, sellelt tulult pidi ta maksma tulumaksu, millest üks osa laekub omavalitsusele ja teine riigile. Kirjeldatud tehingut hakati vallas arutama alles 2009. aasta kevadel.
Neid aastaarve kõrvutades näemegi, et vallajuhid tegid vallale kahjuliku tehingu. Kuna Vainola oli juba valla elanik ja kuna ta tegi oma tulusa tehingu eraettevõtluses 2008. aastal, siis oleks Vainola tulumaks laekunud 2009. aasta suvel Jõelähtme valla eelarvesse. Ja mingit tehingut ega MTÜd poleks pidanud vald selle summa saamiseks asutama. Selle asemel, et anda Vainolale sisuliselt pool tulumaksust MTÜ kaudu tagasi, oleks vald saanud kogu maksusummat kasutada kõige hädapärasemate investeeringute tegemiseks.
Teine küsitavus valla seisukohast puudutab MTÜ asutamise kasulikkust. 2008. aasta juunis müüdi sadam ära erainvestoritele, sest vallal polnud raha sellesse investeerimiseks. Sisuliselt pool aastat hiljem otsustab vald aga hakata sadamat ikkagi arendama. Vahe on ainult selles, et kui vald poleks sadamat müünud, siis oleks kogu võimalik tulevikus teenitav tulu jäänud vallale. Praeguse skeemi kohaselt aga on vald loobunud õigusest saada tulevikus endale sadama opereerimisest saadavat kasu, kuid samas on omavalitsus nõus sadama välja ehitama.
Valla käitumises puudub mõistlikkus.
Võib-olla on sellel skeemil aga väga loogiline seletus ning avalikkus seda lihtsalt täna ei tea. Ja võib-olla tasub seda skeemi uurida ka korruptsiooniga tegelevatel prokuröridel. Seni aga ei kõla küll veenvalt aasta tagasi Jõelähtme vallas võimul olevate inimeste selgitus, et kirjeldatud tehing tehti ainult valla huve silmas pidades ning oli vallale kasulik.
Antud kommentaar on Vikerraadio majanduskommentaar, mida teevad Aivar Hundimägi ja Meelis Mandel ning mida saab kuulata igal teisipäeval kell 12.30 ja 17.45.
Enimloetud
5
Emafirma tegi Soomes börsidebüüdi
Viimased uudised
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Toomsalu: lahkun kahel põhjusel
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele