• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 25.03.10, 12:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas kilekotimaks on tegelikult keskkonnasäästlik?

Rohelised soovivad poes müüdavatele kilekottidele kolmekroonise aktsiisi juurde keerata. Valitsusliit, kellel roheliste hääli vaja, on juba samuti selle eelnõu taha asunud. Iseenesest ju kena mõte, sest kellel võiks olla midagi keskkonnasäästlikuma käitumise vastu.
Eeldatavalt peaks kilekottide tarbimine vähenema, kuna hind kasvab kavandatava aktsiisi lisandumisega ikka korralikult.
Ent millise efekti õigupoolest poest kilekottide ostmise vähenemine annab? Mõtisklen selle üle iseenda näitel, kes ma olen ilmselt üsna keskmiselt keskkonnasäästlikul tasemel tarbija. Ehk üks väga paljudest.
Mul on köögis kraanikausi all kaks prügikasti. Ühte lähevad plastikust pakendid ja muu selline praht, mille prügifirma nn rohelise kilekotiga ära viib. Teise igasugune olmesodi, toidujäätmed jm. Õues aianurgas on mul ka kompostikast, aga mitmel kuul aastast pole toidujäätmeid sinna mõtet visata.
Mõlemasse prügikastis käib kilekott. Ikka see sama, mille ma poest ostan. Võimalusel eelistan alati biolagunevaid kotte. Paberkotte vaevalt et keegi enam kilekottidest palju loodussäästlikumateks peab, sest nende tegemiseks on langetatud puid ja nende põletamine saastab õhku.
Nüüd, kui poest ostetav kilekott muutub ühe kilekoti kohta ikka väga kalliks, siis mis ma sinna prügikastidesse panen? Kas hakkan ostma prügikottide rulle? Aga siis on ju tulemuseks jaburdus! Vahetan ühe kilekotiliigi teise vastu.
Variant on jätta prügikastid üldse kilekottideta ja hakata neid kraani all pesema pärast iga tühjenduskorda. Ent jällegi, kui loodussäästlik on see?
Siis on mul veel kass, kes käib küll palju õues, aga kelle kast vajab siiski aegajalt tühjendamist. Kasutatud kassiliiva aiamaale juba ei viska ja üleüldse ei tahaks teda kusagile lahtiselt visata. Tahaks selle sulgeda mõnda kilekotti, millele tugev sõlm peale tõmmata ja nii prügikasti visata. Selleks kasutan ma siiani jällegi neid samu poekilekotte.
Trennis käies meeldib mulle kotis eraldada trennijalatsid, riided ja märjad rätikud. Ka selleks kasutan ma seni poest pärit kilekotte, neid kasutan sealjuures ikka korduvalt ja korduvalt. Kindlasti on võimalik leida jalatsite ja märgade riiete eraldamiseks näiteks riidest kotid, ent neid peab hakkama siis sarnaselt trenniriietele pesema, mis omakorda vähendab keskkonnasäästlikkuse efekti.
Need on näited poekilekottide kasutamisest, mis mulle kohe kiiresti meenuvad. Usun, et sarnaselt kasutavad neid kilekotte väga paljud. Kilekotil on majapidamistes veel suur hulk muid funktsioone, kui poest kauba koju toimetamine, milleks saab tõesti edukalt kasutada ka riidest kotti.
Kardan, et kilekotimaksu sisseviimisega vahetab tegelikkuses suur hulk tarbijaid ühe kilekotiliigi teise vastu. Kõige hullem, kui nad hakkavad pidama keskkonnasäästlikuks poest paberkotis söögi koju toomist, ostes sealjuures prügikastidesse eraldi prügikotte.
Pigem tuleks selgelt ja kiiresti soodustada biolagunevate kilekottide tootmist. Selliste, mis laguneksid looduses, mitte enne autoni jõudmist. Kui poodides on alati saada hea kvaliteediga biolagunevaid kilekotte, võib tavalistele kilekottidele rahus maksu juurde keevitada. Tõsi, ka biolagunevate kilekottide keskkonnasäästlikus pole lõpuni selgeks vaieldud, kuid kindlasti on nad parem alternatiiv kui tavakilekottide vahetamine erinevate prügikotirullide vastu.
Autor: Kristi Malmberg, Kristi Malmberg

Seotud lood

Uudised
  • 16.04.14, 18:48
Saadikud sõdivad kilekottide vastu
Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud hääletasid eelnõu poolt, mille kohaselt peaksid ELi liikmesriigid aastaks 2019 vähendama kõige enam kasutatavate kilekottide kasutamist vähemalt 80 protsendi võrra.
Uudised
  • 25.01.13, 08:48
India pealinnas keelati kilekottide kasutamine
Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on sellest saanud tohutu ökoloogiline probleem.
Uudised
  • 25.03.10, 11:30
Rohelised asuvad koos valitsusliiduga kilekotte maksustama
Täna esitasid Eestimaa Roheliste, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioonid riigikogu menetlusse Plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu, mis maksustab kilekotid.
Uudised
  • 28.07.08, 17:51
Kaupmehed ajavad loodusliku kilekoti jutuga tarbijale puru silma
Biolagunev ja lagunev kilekott on reaalsuses kaks erinevat asja ning tihti ajavad kaupmehed imagoloogilistel eesmärkidel tarbijale puru silma, kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu oma blogisissekandes.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:42
Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele