Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on sellest saanud tohutu ökoloogiline probleem.
Võimud proovisid kilekottide kasutamist piirata juba 2009. aastal, mil määrati, millisest materjalist kilekotte võib kasutada. Hiljem selgus, et lihtsate vahenditega on pea ilmvõimatu tuvastada, kas kasutatavad kotid vastavad normidele või mitte, kirjutas Ragn-Sells oma
uudiskirjas.
See viis selleni, et läinud aasta lõpus sai Indiast esimene suurriik, kes keelustas täielikult pealinnas plastikkottide kasutamise. Erandina võivad plastist kotte kasutada vaid meditsiiniasutused.
Indiasse reisijad peavad samuti seda meeles pidama, sest lennujaamas palutakse nüüdsest külastajatel kilekotid loovutada.
New Delhis elab vaid 1,5% India rahvastikust, kuid seal tekkiv jäätmete hulk on kolm korda suurem kui riigis keskmiselt.
Suure tõenäosusega ei lahenda keeld veel nende ökoprobleeme, kuid esimene ja väga kardinaalne samm on astutud. Paraku tuleb tõdeda, et plastijäätmed ei ole ainult India ja teiste arengumaade probleem, vaid sellest on saanud tõeline oht kogu maailma looduskeskkonnale.
Kui 1996. aastal moodustasid plastijäätmed olmeprügist 0,6 protsenti, siis 2005. aastal kasvas selle osakaal 9,6 protsendile ehk 15kordistus.
Tänapäeval tuntud kilekotid hakkasid laiatarbena levima 1970ndatel. Nelja aastakümnega oleme jõudnud hetkeni, kus igas minutis kasutatakse maailmas miljon kilekotti. On tavapärane, et poes pakitakse kõik asjad eraldi läbipaistvasse kilekotti, mõned asjad isegi topelt.
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit
kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid murdosa.
Rohelised soovivad poes müüdavatele kilekottidele kolmekroonise aktsiisi juurde keerata. Valitsusliit, kellel roheliste hääli vaja, on juba samuti selle eelnõu taha asunud. Iseenesest ju kena mõte, sest kellel võiks olla midagi keskkonnasäästlikuma käitumise vastu.
Biolagunev ja lagunev kilekott on
reaalsuses kaks erinevat asja ning tihti ajavad kaupmehed imagoloogilistel
eesmärkidel tarbijale puru silma, kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo
Tänavsuu oma blogisissekandes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.