Biolagunev ja lagunev kilekott on
reaalsuses kaks erinevat asja ning tihti ajavad kaupmehed imagoloogilistel
eesmärkidel tarbijale puru silma, kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo
Tänavsuu oma blogisissekandes.
Pakenditootja Estiko Plastar tegevjuht Triin Anette Kaasik ütles, et biolagunev ning lagunev kilekott aetakse toodetena tihtilugu omavahel sassi. “Kui viskaksin tavalise kilekoti metsa alla, siis kümne aasta pärast oleks see endiselt seal. Kui aga viskaksin laguneva kilekoti metsa alla, siis kümne aasta pärast oleksid seal tükid, millest suur osa oleks huumusega segunenud,” ütleb Kaasik.
Biolagunevaid pakendeid toodetakse tema sõnul maisitärklise baasil tehtud graanulitest ja see ei sisalda tilkagi naftat, näidates välitingimustes kõdunemise märke juba paari nädalaga. Lagunevate pakendite kile laguneb kiiremini väikesteks tükikesteks ja seguneb seega paremini huumusega.
Seotud lood
Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on sellest saanud tohutu ökoloogiline probleem.
Rohelised soovivad poes müüdavatele kilekottidele kolmekroonise aktsiisi juurde keerata. Valitsusliit, kellel roheliste hääli vaja, on juba samuti selle eelnõu taha asunud. Iseenesest ju kena mõte, sest kellel võiks olla midagi keskkonnasäästlikuma käitumise vastu.
Euroopa Komisjoni tellitud uurimusest
selgub, et eestlane ei kipu tarbijana petta saades oma muret lahendama.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.