Värske kohtupraktika hõlbustab võlgade sissenõudmist

Ühtlasi tühistas kohus automaatselt ka hagi täitmise tagamiseks võlgniku kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi.

Seega ei olnud varasema praktika kohaselt kohtulik hüpoteek võrdeline tavalise hüpoteegiga, sest võlgniku pankroti korral see kustutati, kui pankroti hetkeks ei olnud kohus jõudnud võlausaldajale positiivset otsust teha.

Seetõttu oli võlgniku pankrotiriski korral küsitav hagi esitamise mõttekus isegi juhul, kui võlgnikule kuulus kinnisasi, millele saanuks seada kohtuliku hüpoteegi.

Hiljutises (09.02.2011.a) otsuses nr 3-2-1-143-10 ühtlustas Riigikohus kohtupraktikat.

Ka edaspidi tuleb kohtul pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist jätta rahuldamata võlgniku vastu suunatud varaline nõue, kui enne pankroti välja kuulutamist ei ole kohus jõudnud otsust teha. Samas Riigikohus täpsustas, et kohtulik hüpoteek jääb kehtima hoolimata hagi läbi vaatamata jätmisest ning tagab hilisemas pankrotimenetluses võlausaldaja poolt esitatud nõuet, kui see tunnustatakse. Hagi taganud kohtulik hüpoteek kuulub kustutamisele üksnes juhul, kui võlausaldaja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamist ei leia.

Riigikohus juhtis tähelepanu ühtlasi sellele, et juhul, kui hagi läbi vaatamata jätmisega koos tühistatakse ka hagi taganud kohtulik hüpoteek, ei saa lugeda võlausaldaja nõuet pärast kohtuliku hüpoteegi kustutamist enam võlgniku pankrotimenetluses pandiga tagatud ehk eelisnõudeks. Seega juhul, kui kohus peaks ekslikult koos hagi läbi vaatamata jätmisega tühistama hagi taganud kohtuliku hüpoteegi, tuleks selline kohtu tegevus määruskaebuse esitamisega vaidlustada.

Kokkuvõttes soodustab Riigikohtu avaldatud seisukoht aktiivset võlausaldajat, kes kohese hagi esitamisega ning selle tagamisega saavutab eelise võrreldes passiivse võlausaldajaga, sest hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek tagab võlausaldaja eeliseisu ka hilisema võlgniku pankrotimenetluse kestel.