Kuidas kujuneb nafta hind

Nii mõnegi rahvusvaheliselt kaubeldava toorainegrupi hind on juba saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme. Toornafta maailmaturu hinna puhul oleme täna veel 2008.a suvel saavutatud tipust pea 30% võrra madalamal tasemel. Kui võrrelda naftahinna dünaamikat teiste kaupade ja teenuste hindadega, siis oli toornafta maailmaturu n.n. reaalhind tänasest ligikaudu 20% võrra kõrgem ka 1970ndate aastate lõpus (perioodil, mida tuntakse II naftakriisi nime all).

Vaadates kütusehindade ajaloolist dünaamikat Eestis, oleme täna jõudnud kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale – Eurostati andmetel olid kütusehinnad Eestis kõrgemad vaid 2008.a juunis (2% võrra). Reaalsetes hindades (võrreldes kogu tarbijahinna indeksiga) on kütuse hind olnud Eestis tänasest kõrgem mainitud 2008.a ja sisuliselt tänasel tasemel ka 2005.a keskel. Kokkuvõtlikult võib tagasivaates täheldada, et alates 1995.a on kütusehinna tõus ületanud üldist hinnataseme tõusu Eestis keskmiselt 2 korda – kütus on kallinenud ligikaudu 4 korda ja kogu tarbijakorv keskmiselt ligikaudu 2 korda. Võrdluses keskmise palgaga on kütuse hind kasvanud samal perioodil märksa sarnasemas tempos – Statistikaameti andmetel on keskmine palk tõusnud 5 korda. Seega on kütusetoodete osas meie keskmine reaalne ostujõud Eestis täna napilt 20% kõrgem kui 1995.a alguses, mil Eesti majandus oli just läbinud üleminekuaegse langustsükli.

Milliseks kujuneb aga toornafta hinnadünaamika edaspidi – kas on oodata hinna jätkuvat kallinemist või mitte? Kindlat ja ühest vastust sellele suudab tõenäoliselt anda vaid kõigevägevam kõrgel üleval, kui temagi… Samas on aga lihtsurelikul võimalik analüüsida erinevaid aspekte, mis peaks mängima olulist rolli naftatoodete hinnakujunemisel

Täna kaupleb Brenti toornafta hind rahvusvahelistel turgudel ligikaudu 100 USA dollari juures barreli kohta. Rahvusvaheline analüütikute konsensus prognoosib keskmiselt sellise hinnataseme püsimist eeloleva aasta jooksul. Tuleb aga kohe märkida, et alates viimase enam kui kümne aasta jooksul on analüütikute konsensusprognoos iga aasta algul alahinnanud aasta keskmiseks kujunevat naftahinna tegelikku taset. Keskmiselt on prognoosiviga olnud 27%, olles väikseim (2%) 2001.a ning suurim (üle 50%) aastatel 2000 ja 2004. Seega, kui kasutada naiivset lähenemist ja eeldada, et rahvusvaheline analüütikute konsensus alahindab ka tänavuse aasta maailmaturu keskmist toornafta hinda 27% võrra, saame hinnaprognoosi vahemikuks 125 - 130 USA dollarit barreli kohta.

Loomulikult on selline lähenemine naftahinna prognoosimisele väga naiivne. Teine, ja oluliselt sisulisem, võimalus on püüda hinnata globaalse naftaturu tänast olukorda – milline on naftatoodete nõudluse ja pakkumise omavaheline suhe, kui suured on naftasaaduste laovarud, jms. Kolme suurema energiaagentuuri (OPEC, IEA, DOE) keskmisel hinnangul kasvab üleilmne naftatoodete nõudlus tänavusel aastal 1,3 miljoni barreli ning pakkumine ligikaudu 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Samuti tasub märkida, et suhtena keskmisesse tarbimisse on viimase kümne aasta kõrgeima taseme lähedal nii OECD riikide naftasaaduste laovarud kui OPECi vabade naftaammutamise vabade ressursside suurus. Seega pole vähemalt nende kolme agentuuri hinnangutele tuginedes ette näha suurt pakkumist ületavat nõudluse survet või naftasaaduste laovarude kukkumist tasemele, mis peaks hindu lähikvartalites mühinal ülespoole viima.

Kaugemale ettepoole vaadates pole meil aga tõenäoliselt pääsu naftatoodete hinnakasvu jätkumisest. Rusikareegli järgi kujuneb erinevate naftatoodete keskmine lõpphind pikemas perspektiivis välja valemi järgi, millest iga järgnev komponent moodustab võrdselt ligikaudu ühe kolmandiku: nafta leidmise/kättesaamise kulud, erinevad marginaalid ja transport, maksud (loomulikult on riigiti ja konkreetse naftatoote lõikes need suhtarvud mõnevõrra erinevad). Siinkohal ei tahaks hakata diskuteerima teemal, millises suunas liiguvad tulevikus naftatoodete erinevad maksumäärad ja transpordikulud. Küll aga peatuks korraks nafta leidmise/kättesaamisega seotud kulude võimalikul arengul. Maailma ühe suurima energiasektori analüüsile spetsialiseeruva konsultatsioonifirma Wood Mackenzie analüüsi põhjal on järgneva kümnendi jooksul oodata naftapakkumise kasvu maailma nendes piirkondades, mis paistavad täna silma suhteliselt suure poliitilise ja majandusliku ebastabiilsusega – Iraak, SRÜ riigid, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Seevastu on naftapakkumine kõige kiiremini vähenemas oluliselt stabiilsenates Euroopa riikides. Nii on naftatootmine tulevikus kontsentreerumas üha enam poliitiliselt ebastabiilsematesse piirkondadesse. See aga toob omakorda suure tõenäosusega kaasa surve nafta kättesaamisega seotud kulude kasvuks, mis omakorda moodustab olulise osa naftatoodete lõpphinna liikumisest.