ÄP: Kasum dividendiks, mitte emafirmale laenuks

Eelmisel aastal toimus tõenäoliselt Eesti ettevõtlusajaloo suurim raha väljamaksmine, kui Swedbank maksis Eestis makse maksmata välja läbi aegade rekordilised 750 miljonit eurot. Seejuures panga kasum, mille väljamaksmisel oleks pidanud tasuma Eestis tulumaksu, seisab endiselt panga kontol.

Selle kõrval on süvenevaks tendentsiks, et välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena, vältides või edasi lükates nii tulumaksu tasumist. Nii on siinsed firmad muutunud justkui hoiupõrsasteks, kus soodsalt raha koguda, hoiustada ja laenata.

Swedbanki puhul torkab eelkõige silma 518 miljonit eurot, mis tuli omakapitali vähendamise arvelt. Kui selle asemel oleks makstud välja kasum dividendidena, oleks riigieelarvesse laekunud ligi 100 miljonit eurot tulu. Sarnast skeemi kasutasid eelmisel aastal enamik Tallinna börsi ettevõtetest. Kui oma- või aktsiakapitali sissemakselt on kõik maksud tasutud, on ettevõtjal õigus see vastavalt vajadusele välja võtta. Tegu ei saa olla pikaajalise käitumismudeliga, vaid pigem ühe- või kahekordse teguviisiga, sest kapitali suurus on piiratud.

Kuid valdavaks on saanud ka, et välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena. Seda kasutab suurem osa tuntud ja tunnustatud ettevõtetest. Näiteks G4S Balticsil on 2010. aasta lõpus nõue emafirma vastu pea miljard krooni. Laenu annavad ka Neste, Stockmann, Henkel Makroflex jt

On tõsi, et emafirma maksab. Eesti firmale intressi ehk raha teenib firmale kasumit. Samuti, et igavesti kasumit välja võtmata ja sellelt makse maksmata ei saa jääda. Kuid selle varjuküljeks on, et Eesti majandusringlusest jääb välja potentsiaalne tulumaksu osa ning seda ettearvamata pikaks ajaks. See ei ole olnud praegu kehtiva seaduse mõte.

Eesti maksusüsteem on soodne, mida nendivad ka needsamad ettevõtjad. Neile pole ka suurt vahet, kas maksta makse Eestis, Lätis, Rootsis või kusagil mujal. Asukohariik valitakse vastavalt sellele, mis on soodsam. Finantsjuhid tegutsevad aktsionäride huvides ning neilt ei ole võimalik nõuda vabatahtlikult suurema maksu maksmist just Eestis. Kuid samamoodi ei ole reinvesteeritava kasumi tulumaksuvabastuse mõte, et see kehtib maksuvabastusena väljamaksmata kasumile, mida siis emafirma saab piiramatus koguses laenuna välja võtta.

Eesti huvides on, et teenitud raha jääks Eesti majandust kosutama. Üks kaalumist vääriv võimalus on laenudele piiratud tähtaja kehtestamine ja intressinõuete tõstmine tasemele, mis motiveeriks laenamise asemel kasumit dividendidena välja võtma. Kuid see ei pruugi töötada. Näiteks kontsernikonto süsteemi puhul on laenu pikkuseks üks öö, kuid nii 365 korda aastas. Siirdehindade regulatsioon peaks omakorda tagama, et kogu välja laenatava raha pealt saavad Eesti ettevõtted intressi ja tulevane kasum on selle intressi võrra suurem. Grupi ettevõtete vahelised tehingud peavada olema tehtud turuhinnas ja kui nad seda ei ole, on riigil õigus saamata jäänud tulu vaadelda erisoodustusena ja nõuda sellelt vastavad maksud.

Küll aga võib näiteks kasumi väljamaksmist laenuna käsitleda kui teeseldud tehingut, mis ei ole lubatud.

Autor: 1185-aripaev