ÄP: aitab monumentidest

Äripäeva kirjutab juhtkirjas, et see ei ole ratsionaalne, kaalutletud ega läbi mõeldud otsus, vaid pigem emotsionaalne, lühinägelik ja populistlik. Kultuuri säilitamine on kahtlemata väga oluline ning kirjas ka põhiseaduses, kuid aeg on loobuda pompoossete monumentide ehitamisest, mis käivad Eestile üle jõu ning võivad pärssida edasist arengut.

Monumentide paraad. ERM ei ole ainuke, kuid esilekerkiv näide soovmõtlemisest, mis ei lähe reaalsusega kokku. ERMi projekt sündis buumi ajal, mil nii riigil kui ka Euroopa Liidul oli raha piltlikult öeldes jalaga segada. Ligi miljard krooni ehk praeguses vääringus 64 miljonit eurot maksev projekt on plaanis realiseerida sisuliselt põllul, Tartu maakonnas Raadil.

Hinnang, et seda võiks külastada sama palju või rohkemgi inimesi kui mitu korda suurema asustusega, paremate ühendustega sisuliselt Helsingi sõsarlinnas Tallinnas asuvat Kumu, ei veena kedagi Eestis ega Brüsselis. Soovitused muuta projekti ennast või asukohta ei võetud kuulda, mis viitab veel kord, et muuseumi asemel on eesmärgiks rajada monument. Ilmselt tugevaima hinnangu projektile andiski reeglina leebe Brüssel, lükates taotluse korduvalt tagasi. Justkui unustatud on, et lisaks ehitamisele tähendaks ERMi praegusel kujul rajamine ka suuri püsivaid halduskulusid. ERMi on Eestile vaja, kuid märksa säästlikumas teostuses ja mõistlikumas asukohas.

Sarnane lugu on tegelikult juhtunud Eesti Kunstiakadeemia hoonega. On aeg tunnistada, et siingi on püütud rajada kooli asemel monumenti – kas rektorile, akadeemiale või kunstile polegi enam oluline. Kahtlemata väärib akadeemia ning selle üliõpilased ja õppejõud oma maja, kuid väärikas on eelkõige lähtuda meie endi võimalustest.

Viirus. Probleem, kus rajatakse üle jõu käivaid ning tulevikku ebaadekvaatselt hindavaid projekte, on levinud üle Eesti. Näiteks on üksteisele lähedal asuvad Loksa ja Kuusalu ehitanud kumbki oma ujula ning doteerivad neid sadade tuhandete eurodega optimistlikke prognooside kohaselt vähemalt järgmise inimpõlve jooksul. See tähendab, et rida vajalikke ja ehk praegu veel isegi teadmata tegevusi jääb rahapuudusel tegemata.

Arusaamatu otsusena saab tuua näite ka haridusvaldkonnas, kus Põlva vald ehitas Mammaste koolile laiendust ajal, kui Põlva linna kahes koolis õpilatse arv kahanes kolmandiku võrra ning väheneb veelgi. Seejuures ka Mammastes endas on õpilaste arv vähenenud hiilgeaegadega võrreldes veerandi võrra.

Kuid ülepaisutatud pole ainult hoonete ehitamine. Pimestatuna eurorahade pealevoolust üha sagenevad sarnased otsused ka teedeehituses. Näiteks on asutud rajama keerulisi ja suurejoonelisi liiklussõlmi, mis ei ole teede üldise seisukorra valguses mõistlikud. Näiteks Mäosse rajatud ligi poole miljardi kroonine liiklussõlm vähendas Tallinn-Tartusse sõid ajakulu kõigest 1,5 minuti võrra.

Valitsuse antud lubadus on ohtlik, sest ta saab lubada kellelegi midagi ainult kellegi teise arvelt. Olles veidi demagoogiline, on siiski õigustatud küsida, kelle palgad jäävad tõstmata, millised üritused pidamata ja teosed sündimata liigtoretsevate projektide arvelt?Eesti inimene vajab nii teid, koole, muuseume kui ka ujulaid, kuid ei ole mõistlik siduda oma edasine saatus nende teenimiseks.

Autor: 1185-aripaev