Emmaste päästekomandot Hiiumaal kõpitseti alles möödunud aastal CO2 heitmekvoodi raha eest. Mais lõpetatakse riiklikult päästeteenuse pakkumine sealsamas ära. Ajakirjanik Hannes Sarv leiab, et seda raha ei pea mahavisatud vahenditena vaatlema – vabatahtlikud saavad selles hoones edasi tegutseda. Ent kohalikult tasandilt vaadates see riikliku päästekomando sulgemist vähem ebaõiglaseks ei tee.
Peamine ebaõiglus seisneb asjaolus, et riik tunnistab täiesti avalikult: osale Eesti inimestele jääb päästeteenus ümberkorralduste järel kättesaamatuks. Siseminister Ken-Marti Vaher ütleb, et elupäästev päästevõimekus tagatakse 93%le Eesti elanikest. Tegelikult tähendab see ju, et 7%ni Eesti elanikest päästjad ei jõua.
Paljud riiklikud teenused ei jõuagi igasse Eestimaa külla. Küsimus on rahas – seda tunnistas Emmastes ka päästeameti peadirektor Kalev Timberg komando sulgemist põhjendades. Ent miks peaks seda lihtsalt pealt vaatama ja ütlema kohalikele inimestele, et ise valisite elupaiga, peate arvestama, et riik saab teid kohelda vähem võrdselt kui teisi?
Emmaste vallas tegutseb mitu tublit tootmisettevõtet. Näiteks annab plastitootja AS Dale LD. tööd poolesajale inimesele. Nad maksavad igal aastal maksudena riigile 700 000 euro ringis. Emmaste päästekomando ülalpidamiskulud aastas ei küüni sellest isegi kümnendikuni. Dale ei ole suurim – samas lähedal toimetaval Liisbet Tukat OÜl on sadakond töötajat. Emmaste oli 2011. aasta tulumaksu laekumise edetabelis 21. kohal.
Sisuliselt on ohutusküsimuste lahendamine lükatud nende ettevõtete ja kohalike inimeste kaela. Siiski saaks riik seda omalt poolt toetada – kas või neile firmadele tehtava maksusoodustuse abil summadelt, mis nad ise investeerivad ohutuse tagamisse ja vabatahtlike toetusse.
Autor: Vilja Kiisler, Hannes Sarv
Seotud lood
Investorid teevad kulda ja bitcoini ostes aina rohkem panuseid sellele, et valuutade väärtus langeb. See trend on tulnud, et jääda, teatas USA suurim investeerimispank JPMorgan Chase.