Allikmaa: ERRi vundament on hästi hoitud

ELis peetakse tugevat avalik-õiguslikku ringhäälingut järjest enam oluliseks ja selle positsioonide tugevdamine meedias on pidevalt jutuks. Euroopa institutsioonid on seda mõtet mitu korda rõhutanud, üks tugevamaid sellesisulisi dokumente ilmus 2010. aasta novembris. See Euroopa Parlamendi resolutsioon  rõhutab, et liikmesriigid peavad eraldama avalik-õiguslikule meediale nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja laiale auditooriumile teenuste pakkumiseks piisavalt ressursse. Lisaks toonitatakse resolutsioonis, et liikmesriikidel tuleb adekvaatselt suhtuda avalik-õigusliku meedia alarahastamisse.

Deklaratsioonide tekstid kõlavad alati liialt pidulikult, aga nende mõte on selge – eurooplased vajavad tugevat avalik-õiguslikku meediat, mis tasakaalustaks meediapilti. Vajame meediumi, mis lisaks meelelahutusele informeeriks, hariks, avardaks silmaringi, edendaks demokraatiat, olles samas demokraatia valvekoeraks. Rääkimata sellest, et tähtsaks tuleb pidada inimeste vajadust kuulda emakeeles teadusest, loodusest või näiteks ka peresuhetest. Eratelekanalite pakkumine on tohutu, aga valdav osa pakutavast on ennekõike meelelahutuslik ja sellest üksi ei piisa. 

Eraomand ei taga tõhusust. Teisalt on ammu möödas aeg, kus ainult eraomand tagas tõhususe ja kõik, mis oli riiklik, tähendas ülekulusid, raiskamist ehk kokkuvõttes tootis ebaefektiivsust. Saab tuua ridamisi näiteid, kus ka riigi omanduses ettevõtted ja organisatsioonid on väga hästi juhitud, kulud on kontrolli all, tehakse ainult eesmärgipäraseid kulutusi ning asjast huvitatud inimene saab avalikkusele välja pandud eelarvete, majandusaruannete või järelpärimiste põhjal otsustada organisatsiooni toimimise üle. 

Rahvusringhäälingu üle ei pea otsustama kõhutunde või vanade mälestuste põhjal. Kõik meie majandusnäitajad on avalikud ja kes võtab vaevaks süveneda, peaks aru saama, et rahvusringhääling ei ole maksumaksja raha kulutanud ilmaasjata. Televaatajad ja raadiokuulajad hindavad rahvusringhäälingu saateid kõrgelt, meie räägitut ja näidatut usaldatakse ning isegi meie meelelahutuslik filmivalik, mida Äripäev ebavajalikuks peab, on saanud vaatajatelt palju kiita. Vastates juhtkirjale julgen olla juhtkirja žanrile omaselt subjektiivne ja öelda, et ERRi filmivalik on neile, kes soovivad Hollywoodi toodangust enamat, Kesk- ja Ida-Euroopa telejaamade sisukamaid. Seda nii seriaalide kui ka üksikfilmide osas, olgugi et see on maitse küsimus. Fakt on aga see, et ilma rahvusringhäälinguta peaks Eesti televaataja filmide osas leppima valdavalt Chuck Norrise, Harrison Fordi ja Wesley Snipesi vägitegude jälgimisega, ja sellest oleks kahju.

ERRi tõhus mudel. Viimaste aastate madalseis majanduses on kujundanud ka meedia toimimise majanduslikke tingimusi. Rahanappus on oluliselt ahendanud valikuid. Kodumaise meedia sisuline mitmekesisus on digitaalajastul uute väikeste telekanalite loomisest hoolimata pigem vaesestunud. Kanaleid on kordi rohkem, ent sisulisi uuendusi ei ole lisandunud. Rahvusringhääling on suurtest eelarvekärbetest ja kokkuhoiust hoolimata suutnud suurendada omasaadete mahtu ja avardanud sisulist valikut telemaastikul. Rahvusringhäälingu püüd liikuda senisest tõhusama majandamismudeli suunas – taustaks järjest tugevnev konkurents ringhäälinguturul ja võrgumeedias – on kulgenud edukalt. See võib mõnegi erameedias tegutseva kolleegi närvi ajada, ja lähenevaid rahvusringhäälingu juhatuse esimehe valimisi silmas pidades ei ole Äripäeva artikkel esimene ega ilmselt ka viimane.

Soome parlament otsustas oluliselt tugevdada oma avalik-õigusliku ringhäälingu majanduslikke aluseid.  Alates 2013. aastast hakkab Soomes televisiooni litsentsimaksu (iga telerit omav perekond maksis aastas umbes 250 eurot)  asemel kehtima üksikisiku meediamaks. Selle tagajärjel kasvab YLE eelarve hinnanguliselt 25 miljonit eurot ehk nende eelarve kasv on suurem kui meie riigieelarveline toetus kokku. Kui siiani oli ERRi eelarve YLE eelarvest 15 korda väiksem, siis järgmisest aastat on vahe juba 16kordne. Ainuüksi need kaks viimast arvu peaksid lõpetama igasugused tõsiseltvõetavad arutlused ERRi ebaefektiivsusest. Isegi siis, kui arvata, et YLE tegutseb erakordselt ebaefektiivselt. Aga ma tunnen Soome kolleege ja kinnitan, et nad tegutsevad tõhusalt.

ÄP leidis eilses juhtkirjas, et ERR tuleks muuta tõhusamaks sisemiste ressursside arvel. Sõna “erastamine” esines juhtkirjas üks kord lauses “Kui ERR-i päriselt erastada ei soovita või ei saa, peaks ERR olema eelkõige otsustuskeskus, kust ja milliseid saateid tellida”. (TOIMETUSE MÄRKUS)