2010. aasta keskpaigani innustas riigimehi soov liituda euroala nn väljavalitute klubiga ning kogu energia suunati Maastrichti kriteeriumide täitmisse. Kriteeriumid täideti ning nüüd on käibel euro. Kuid milline on riigi eesmärk praegu, küsib ASi Swedbank peaökonomist Annika Paabut. Jõuda viie rikkama riigi hulka? Kas rikkaks saamine saab olla eesmärk?
Rikkus rahalises mõttes ei saa olla eesmärk omaette, leiab Paabut. See, kui üks osa rahvastikust saab osta uhkema villa ning perele kolmanda auto, ei tähenda veel, et riigis oleks hea elada. Sest rikastel on vaja ka neid, kes on vähem rikkad. Selleks, et need vähemrikkad kodumaa tolmu jalgadelt ei pühiks, tuleb mõelda riigi arengule pikemaajalises perspektiivis kui pelgalt neli aastat.
Eesti majandusel läheb hästi, kui hästi läheb siin elavatel inimestel – ning mida rohkem on hästi tasustatud tööd, seda enam on riigis rikkust. Kõrgemat töötasu saab maksta suurema tootlikkusega ja lisandväärtuslikuma töö eest. Areng peab aset leidma nii isiklikul kui ka ettevõtete ja riigi tasandil.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.