Rohkem inimlikkust, vähem konveierit

Kirjutas alla jah ning jättis seejuures kümnete lehekülgede pikkused juriidilised kirjatükid endale põhjalikult selgeks tegemata. Ei mananud endale silme ette kõiki kohutavaid stsenaariume, mis tema või tema varaga määramatus tulevikus juhtuda võib. Siiski üsna inimlik, kas pole?

End ilusate loosungite ja reklaamikampaaniatega ehtiv kindlustusseltside ja -vahendajate süsteem tegutseb ülimalt tundlikul alal.  Igal inimesel on vajadus ennast õnnetuse eest kindlustada, kuid samas uskuda, et temaga midagi halba ei juhtu. Nii ei nõuagi klient kindlustusandjaga lepingut sõlmides enamasti kõikide tingimuste lahtiseletamist. Ütleme ausalt, see võtaks aega tunde, keerulisemal juhul isegi päevi.Kirjuta alla, tasu väike kindlustusmakse ja me kaitseme sind kõige halva eest, on kindlustaja sõnum lühidalt kokku võttes. Klient, leping, allkiri, makse – konveier töötab pidevalt. Tingimusi selgitame alles siis, kui midagi on juhtunud.

Ehk oleks siiski võimalik nende tegevuste järjekord ära vahetada? Kõigepealt selgitame kindlustuse aluspõhimõtteid, konkreetseid lepingutingimusi ning anname inimesele aega otsust teha. See on tähtis, sest see keeruline ning tundlik valdkond puudutab peaaegu igaüht.