ÄP: Meelitame ettevõtluspõgenikud Eestisse

Äripäev kirjutab juhtkirjas, et võiksime ka ise pilgud Lõunasse suunata ja sealsed ettevõtluspõgenikud aktiivselt Eestisse meelitada. Inimesi, kes loovad uusi ettevõtteid, pakuvad tööd ja maksavad makse. Kui Põhjamaad on n-ö vallutatud, siis mujal Euroopas tuleb veel palju tööd teha. Üheks eelduseks edu saavutamisel on, et asendame passiivsuse paindliku aktiivsusega.

Plussid ja miinused. Võib muidugi vastu väita, et Lõuna-Euroopa riikide investeeringud Eestisse on suhteliselt väikesed ja suures plaanis vähetähtsad. Näiteks eelmise aasta septembri lõpu seisuga oli Hispaaniast Eestisse tehtud otseinvesteeringuid ainult 46,6 miljoni euro väärtuses. See on 0,4% kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. Kuid seda suurem on potentsiaal kiireks kasvuks.

Põhjuseid ja eeldusi selleks on mitmeid. Üheks on neis riikides vähene paindlikkus, karmistuvad tingimused ja kasinusmeetmed. Mitmeski Lõuna-Euroopa riigis püütakse üheaegselt tõsta makse ja vähendada riigi kulusid. See tähendab keerulisemat ja ebasoodsamat majanduskeskkonda pikaks ajaks. Töötus, eelkõige aktiivsete noorte seas on kõrge.

Teisalt samal ajal näitab kogemus, et Eesti ärikliima mõjub investor-ettevõtjatele justkui magnetina. Kolm võtmepõhjust on lihtsus alustada ettevõttega, tööjõuturu paindlikkus ning madal ja lihtne maksusüsteem. Ka vastuolulise mainega tööjõu suhteliselt madalad kulud on investoritele atraktiivsed. Üllatusena selgus, et neid ei peleta Eestist ka harjumatult muutlik ilm.

Laialdane huvi. Seejuures huvi tundvad ja siin tegutsevad ettevõtjad ei ole kitsalt mingi ala spetsiifiliselt vaid vastupidi mitmekesised ja laia ampluaaga - restoranipidajast tehaseni. Nii näiteks kiidab tänases artiklis Eesti ärikliimat Rotermanni kvartalis Alter Ego restorani opereeriva Epicure OÜ omanik hispaanlane Juan Jose Borras Aguilar. Veebruaris kirjutasime, et Tallinnas alustas tootmist Hispaania ettevõtte Atienza & Climent Groupi tehas, mis valmistab ka Hello Kitty mänguasju.

Üks asi jäi siiski häirima. Äripäevaga vestelnud ettevõtjate ja erinevate esindajate jutust jäi kumama eelkõige ettevõtjate poolne kasvav huvi Eesti vastu. Vastupidist olukorda, kus Eesti oleks neid meelitanud, välja ei tulnud. Siingi peitub oluline potentsiaal. Ainult soodsast ettevõtluskliimast ei piisa, kui sellest ei teata.

Suurunistuste asemel kiired võidud. Eesti peaks olema paindlik ja aktiivne enese tutvustamisel ning ettevõtjate investeeringute meelitamisel. Et kriisiriikides on probleeme ei ole kuu ega poolaasta, vaid enam kui paari aastane uudis. Neile ettevõtjatele alternatiivi pakkumine äri ajamiseks Eestis tasub ennast kindlasti ära. Eluterve konkurents Euroopa Liidu sees tuleb kõigile kasuks.

Seetõttu suurunistuste – nagu koostöö Hiinaga -  kõrval tasub ehk rohkem tähelepanu pöörata potentsiaalselt reaalsele huvile ja kiirele võidule laiemalt siinsamas Euroopas. Seda enam, et ka Põhjamaadest tuleval kasvul on piirid.

Autor: 1185-aripaev